Kaart: Agressioon Euroopas. 81 aastat Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimisest

23. augustil möödub Molotov-Ribbentropi pakti (edaspidi MRP) sõlmimisest 81 aastat. Lepingu tulemusel vallandus Teine maailmasõda, mis tõi endaga kaasa kogu senise Euroopa kaardi ümberkujundamise ning miljoneid ohvreid.

MRP salaprotokolliga, mida kaua aega ei tunnistatud, jagasid Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit 1939. aastal Ida-Euroopa mõjusfäärideks, millega kaks totalitaarset suurriiki otsustasid meelevaldselt väiksemate riikide saatuse üle, rikkudes sellega nende õigusi ja tuues kaasa riikide hilisema okupeerimise ja annekteerimise (vaata ajajoont).

Molotov-Ribbentropi pakt muutus kehtetuks 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas Nõukogude Liitu. Selle eksistentsi lõpetas ühe osapoole, Saksamaa kapituleerumine 1945. aaastal.

MRP salaprokollide mõjusfäärid jäid aga võitja poolel kehtima veel aastakümneteks kuni NSV Liidu lagunemiseni. NSV Liit eitas MRP salaprotokolli olemasolu kuni 1989. aastani kuni NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP ja selle salajased lisad õigustühiseks, ent selle tagajärjed said lõplikult likvideeritud alles endise Nõukogude Liidu armee üksuste lahkumisega Balti riikidest ja mujalt Ida-Euroopast, mis vältas veel aastaid.

Pakti sõlmimise kuupäeva, 23. augustit, soovitas Euroopa Parlament 2009. aasta aprillis vastu võetud resolutsioonis "Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta" kuulutada kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäevaks ehk musta lindi päevaks, mil mälestame neid, kes kommunistliku ja natsionaalsotsialistliku režiimide all on kannatanud või kuritegude läbi hukkunud.