Ajajoon: kuidas Nõukogude Liit okupeeris Balti riigid

Möödumas on 80 aastat sündmustest, mis määrasid Balti riikide ajaloo pooleks sajandiks. 

23. augustil 1939. aastal kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa vahel sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt käivitas sündmusteahela, mille tulemusel hävitas Nõukogude Liit Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse, annekteeris riigid rahvusvahelise õiguse norme rikkudes enda koosseisu ning viis läbi vägivaldse sovetiseerimise.

Lavastati "rahvarevolutsioonid", mis pidid looma vale mulje, et Balti rahvad on valmis oma riiklusest vabatahtlikult loobuma. 

Juhtunu mõjutab endiselt miljonite Balti inimeste identiteeti ja tundeid. Kommunistlikes ja natsionaalsotsialistlikes repressioonides ning kahe totalitaarriigi vahel puhkenud sõjas hukkusid sajad tuhanded eestlased, lätlased ja leedukad. 

Tutvu Baltimaade lähiajaloo saatuslike sündmuste ajajoonega

• 23.08.1939.  Molotovi-Ribbentropi pakt. Saksamaa ja NSVL sõlmisid mittekallaletungilepingu, mille juurde kuulunud salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa rahvusvahelise õiguse põhimõtteid eirates mõjutsoonideks. Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia jäid NSVL mõjusfääri; Leedu jäi esialgu Saksamaale, kuid 28.09.1939 allkirjastatud muudatusega läks NSVL mõjufääri; Poola jaotati omavahel. Lepe võimaldas Saksamaal alustada Teist maailmasõda. 
• 01.09.1939, 17.09.1939. Teise maailmasõja algus. 01.09. tungis Saksamaa üle Poola läänepiiri. Eesti kuulutas end alanud sõjas neutraalseks. 17.09. liitus Punaarmee Poola-vastase sõjaga ja tungis üle Poola idapiiri, jättes Saksamaa lääneriikide silmis sõja vallandumise süüdlaseks.
• 24.09.1939. NSV Liidu ultimaatum Eestile. NSVL esitas Eestile ultimaatumi, milles pandi Eesti neutraliteet kahtluse alla seoses interneeritud Poola allveelaeva Orzełi põgenemisega Tallinnast 18. septembril. Nõuti Nõukogude sõjaväebaaside rajamist Eesti territooriumile.
• 28.09.–10.10.1939. Vastastikuse abistamise paktid. 28.09. nõustus Eesti ultimaatumiga ja kirjutas alla baaside lepingule, millega lubati riiki paigutada 25 000 Nõukogude sõjaväelast. Vastastikuse abistamise paktid allkirjastasid ka Läti (05.10., 30 000 Nõukogude sõjaväelast) ja Leedu (10.10., 20 000 Nõukogude sõjaväelast).
• 18.10.1939. Punaarmee sissemarss. 18.-19.10. ületas Eesti piiri üle 21 000 punaarmeelase. Baasides asuvate meeste arvu (eriti mereväebaasides asuvate mereväelaste arvu) polnud Eestil ega Lätil võimalik kontrollida.
• 10.1939–05.1940. Umsiedlung. 1939. aasta oktoobrist kuni 1940. aasta maini asus Hitleri kutsel Eestist ümber ca 14 000 baltisakslast ja Lätist ca 51 000 (Aasta hiljem lahkus NSV Liidu kontrolli all järelümberasujatena Eestist veel ca 7000 inimest ja Lätist 10 500). Sakslaste ümberasumine puudutas kõiki MRP salaprotokolli alusel NSV Liidu kontrolli alla minevaid piirkondi, kuna Saksamaa soovis vältida rahvuskaaslaste võimalikku represseerimist kommunistide poolt.
• 15.05.1940.  NSV Liidu lisaväed baasidesse. NSV Liidu nõudmisel sõlmiti sõjaväebaase puudutav lisakokkulepe, mis täpsustas NSVL baasidele Eestis eraldatavaid alasid (Paldiski piirkond, 3 saart ja muud rannikualad) ning lubas baasidesse tuua lisavägesid.
• 12.–17.06.1940.  Balti riikide sõjaline blokaad. NSV Liit kehtestas Balti riikidele sõjalise blokaadi: katkestati mere- ja õhuliiklus välisriikidega, Nõukogude baasiväed seati lahinguvalmis. Blokaadi eiravad sõidukid peatati relvajõul, mh tulistati 14.06. alla Tallinn-Helsingi reisilennuk „Kaleva“.
• 14.06.–16.06.1940.  NSVL ultimaatumid Balti riikidele. 14.06. süüdistas NSVL Leedut vastastikuste lepingute eiramises ja osalemises Nõukogude-vastases vandenõus koos Eesti ja Lätiga. NSVL nõudis Leedult uue valitsuse moodustamist ja Punaarmee Leedu territooriumile lubamist. 16.06. esitati sarnased ultimaatumid Eestile (nn Narva diktaat) ja Lätile. Balti riigid hoidusid relvakonflikti alustamisest ning Punaarmee hõivas 15.06. Leedu, 16.06. Läti ja 17.06. Eesti.
• 17.–21.06.1940. Riigipöörded Balti riikides, nn Juunipööre. Okupeeritud Balti riikides tegutsesid NSV Liidu emissarid (Eestis Andrei Ždanovi, Lätis Andrei Võšinski, Leedus Vladimir Dekanozov), kes valmistasid ette ja viisid läbi riigipöörded, mis pidid jätma mulje siseriiklikust „rahvademokraatlikust“ võimuvahetusest. Ametisse seati kohalikest tegelastest koosnevad nukuvalitused: Leedus 17.06. (peaminister Justas Palecki), Lätis 20.06 (peaminister Augusts Kirhenšteins), Eestis 21.06. (peaminister Johannes Vares).
• 14.–15.07.1940. Nukuparlamendi „valimised“. Kõigis Balti riikides korraldati manipuleeritud valimised, kus Nõukogude-meelsete toetusprotsent oli üle 90%. Moskvas olid valimistulemused teada 12 tundi enne valimiste lõppu. Okupatsioonivõimu tööriistadena moodustati nukuparlamendid.
• 21.–23.07.1940. Balti riikide nukuparlamendid muudavad riigikorda. 21.–23. juulini 1940 kogunesid Balti riikide nukuparlamendid ja kuulutasid oma riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ja esitasid „palve“ vastuvõtmiseks NSV Liidu koosseisu.
• 23.07.1940.  Welles’i deklaratsioon. USA ei tunnistanud Balti riikide okupeerimist Nõukogude Liidu poolt. Okupatsiooni ajal ei taganenud USA deklaratsioonist kordagi, mis võimaldas läände jäänud Balti riikide diplomaatidel jätkata oma riikide eest seismist.
• 03.–06.08.1940.  NSVL annekteeris Balti riigid. NSV Liidu Ülemnõukogu otsusega said Eestist (06.08), Lätist (05.08.) ja Leedust (03.08.) NSV Liidu liiduvabariigid.