Karmo Tüür: Vene raššism määratleb ukrainlasi kui vähem väärtuslikku rahvust
Vene maailma ehk Russkii Mir'i saab kokku võtta sõnaga raššism, kirjutab politoloog Karmo Tüür.
Geopoliitika ja raššism on mõlemad Vene impeeriumi tööriistad. Mõlemad põhjendavad, miks mingid maad ja rahvad lihtsalt peavad elama Moskva diktaadi all, miks neil peaks puuduma vaba tahte võimalus, rääkimata iseseisvast otsustamisest.
Kuigi geopoliitika mõistena on ilmselt paljudele tuttav mõiste, siis tutvustan siiski mõne sõnaga selle sisu. Tublisti lihtsustatuna räägib see geograafilisest ettemääratlusest, mille kohaselt mingi (suur-)riigi piirid peavad ulatuma loomulike, looduslike piirideni, nagu mered, mäed vms. See, et maa-alal võivad elada erinevate keelte ja kultuuridega rahvad, pole üleüldse oluline.
Nad lihtsalt peavad alluma geopoliitilisele determineeritusele ja suurvõimu vägevusele, nagu lambad või küülikud, kes võivad küll elada mõisahärra pargis, kuid kelle arvamust mitte keegi ei küsi.
Raššism kui mõiste on kõlaliselt ehk ka mõnele tuttav, kuid ma ilmselt täidan seda üsna teise sisuga, kui esmalt oletada võib. Ausalt öeldes tekkis see mu pähe üsna hiljuti, kui jäin veidi jänni ühe rahvusvahelise seltskonna ees kõne pidades. Saalist küsiti, kuidas mina võtaks kokku nn Vene Maailma / russki miri olemuse, olgu siis ideoloogiana või millegi muuga. Vastasin ma seal, mis ma vastasin, aga head mõtted tekivad ikka alles tagantjärgi.
Raššismi olemus
Ütlen kohe alustuseks ära, et raššismil pole midagi pistmist sõnapaariga „vene fašism“. Mulle taoline sõnamäng üleüldse ei meeldi, sest seda kasutades läheme vene ajaloovõltsingute ja histriosoofiaga ühte jalga. Sotsialistlik Venemaa hakkas natsionaalsotsialistlikku Saksamaad nimetama fašistlikuks lihtsalt eesmärgiga muuta vaenlasekuju eristuvamaks ja äratuntavamaks. „Lööme tagasi fašistlikud koerad!“ kõlas toonases kontekstis ju arusaadavamalt kui tõene loosung „lööme tagasi sotsialistlikud koerad!“, kas pole? Seeläbi loodi venelaste libaajaloolises ruumis võimas kujutluspilt fašistidest kui kõige halva kehastusest ning see on nii neetult sügavale juurdunud, et muutus osaks praegusest kurjakuulutavast russkii mirist.
Seetõttu mina proovin seda sõna mitte kasutada, või kui, siis ainult koos seletusega, et miks ja milleks ma seda teen. Noh umbes nagu praegu. Mis sisuga ma siis täidan mõiste „raššism“? See on rassismi veider erivorm, mis nagu ka geopoliitika ei jäta inimestele vaba tahte võimalust, vaid määratleb kellegi olema rohkem või vähem väärtuslik. Puhtakujulises laiatarbe-rassismis käib see peamiselt nahavärvi alusel, vene versioonis ehk raššismi aga ka russki mir kuuluvuse järgi.
Vat kui veneilmlased kuulutavad, et ukrainlasi omaette rahva ja riigina ei saa olla olemas, siis nii peab ka olema. Kui seda teadmist heaga kuulda ei võeta, siis tuuakse russki mir tule ja mõõgaga kohale ning sunnitakse hävitava hirmu abil oma vaba tahet venemaailmale allutama. Umbes nagu küülikud ja lambad võivad ukrainlased tollel maa-alal elada, aga see on määratud olema osa Venemaast, sest nii näevad ette geopoliitilised ja raššistlikud ulmad. Ei midagi isiklikku, puhas ettemääratlus.
Venelane või raššist
Samal üritusel esitati paljude muude hulgas veel üks teemaga haakuv küsimus: aga kuidas ma siis mõtestaks, kes on n-ö hea venelane? Selgituseks niipalju, et vahepeal ringles Venemaalt pagenud inimeste hulgas idee hakata väljastama n-ö hea venelase passi, mis peaks justkui tõendama, et tegu on normaalse inimesega, kes on Ukrainas peetava Venemaa vallutussõja vastu.
Ilmselt oli asi minu kasinas kõneoskuses, sest ma ei olnud suutnud selgeks teha, et kogu küsimus ei ole rahvuses ega isegi mitte kodakondsuses. Küsimus pole isegi „heas“ või „halvas“. Küsimus on selles, kas oled impeeriumi idee pooldaja või inimene, kelle meelest igal rahvusel ja rahval võiks olla enesemääramise õigus. Küsimus on selles, kas oled venelane, tatarlane, juut vms ... või oled raššist olenemata rahvusest.
Nonii, nüüd kuulan hea meelega ära sisulised vastuargumendid, miks ma olen kõigest valesti aru saanud ja kuidas asjad tegelikult on.