25.12: Nõukogude Liit saadeti ametlikult ajalukku. Millised sündmused sellele eelnesid?
25. detsembril 30 aastat tagasi teatas Nõukogude Liidu viimane president Mihhail Gorbatšov televisioonis edastatud pöördumises, et lahkub ametist. Järgmisel päeval saadeti Nõukogude Liit ametlikult laiali, mille tulemusena ilmus maailma poliitilisele kaardile viisteist iseseisvat riiki.
Sündmuste ahel, mis viis Nõukogude Liidu lagunemiseni, oli alanud juba palju varem. Siinkohal toome ära mõned olulisemad teetähised selle sündmuse eelloost.
11. märts 1985: Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) peasekretäriks saab Mihhail Gorbatšov, kes algatab perestroika (majanduslikud uuendused) ja glastnosti (avalikustamine). Ta tuleb võimule keerulisel ajal, mil riik on jõudnud sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Gorbatšovi algatused riigi reformimiseks 1980. aastate teisel poolel viisid lõpuks Nõukogude Liidu lagunemiseni.
26. aprill 1986: Tšernobõli tuumaelektrijaamas toimub plahvatus, mille tagajärjel paiskub õhku radioaktiivne saaste. Tuumaelektrijaama IV energiaploki reaktori plahvatuse põhjustas inimlik eksitus reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning puudujäägid reaktori konstruktsioonis. Sellest sai avalikustamispoliitika esimene proovikivi. Keskvõimu esialgsed katsed suurõnnetust maha vaikida läksid vastuollu glasnostipoliitika põhimõtetega. Lõpuks otsustas NSVL juhtkond järgida avalikustamispoliitikat ja jagas juhtunu kohta teavet. Pärast Tšernobõli katastroofi senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid.
- Vaata ERR arhiivist uudistelõiku ”Tšernobõli katastroofist saab 30 aastat”, kus näidatakse, milline nägi olukord Tšernobõlis välja aastal 2016. https://www.err.ee/558506/tsernoboli-tuumakatastroofist-saab-30-aastat
1989: Nõukogude satelliitriikide bloki lagunemine. Viimased üksused lahkuvad Afganistanist. Nõukogude väed sekkusid 1979. aastal ja 1988. aastal teatas Gorbatšov vägede tagasitõmbumisest. Kommunistide võim murdub Poolas, Ungaris, Tšehhoslovakkias, Saksa DV-s, Bulgaarias, Rumeenias ja Albaanias. Moskva ei püüa nende eemaldumist takistada. Berliini müür langeb.
Märts 1989: Toimusid NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimised. Sisuliselt esimesed osaliselt vabad valimised Nõukogude Liidus. Uuel kongressil oli 2250 liiget. Kõigis kolmes Balti riigis osutusid edukaimaks rahvarinded, kuid valiti ka impeeriumimeelseid kandidaate. Balti riikidest pärit uuendusmeelsed saadikud taotlesid isemajandamise kehtestamist ja MRP salaprotokollide tühistamist. Esimese puhul oli edu märgata, teisel juhul aga mitte.
23 August 1989: Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval moodustati kolme Balti rahvarinde initsiatiivil läbi kolme vabariigi ulatuv inimkett – Balti kett. Pakti alusel oli poole sajandi eest toimunud Eesti ja teiste Balti riikide okupeerimine 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt. 24. detsembril tunnistas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress pakti salaprotokollid õigustühiseks ja allkirjastamise hetkest peale kehtetuks. Balti kett sai rahvusvahelist tähelepanu ja andis lükke demokraatlikele liikumistele ka mujal maailmas.
- Vaata Eesti Mälu Instituudi ja Hongkongi inimõiguslaste koostöös valminud näitust „Vabadusketid: Balti keti pärand Hongkongis". https://chainsoffreedom.communistcrimes.org/
Jaanuar 1991: Katsed Läti ja Leedu iseseisvuspüüdlusi jõuga maha suruda. Kuigi imperium näis juba kärisevat, püüti seda koos hoida. Leedu oli juba end 1990. aasta märtsis iseseisvaks kuulutanud. Jaanuaris 1991 tapsid Nõukogude eriväelased Vilniuses 14 leedulast ning haavata said sajad. Vilniuse sündmustele järgnes miilitsi eriüksuste rünnak siseministeeriumi hoonele Riias. Riia vanalinn täitus barrikaadidega. Nende sündmuste tulemus oli soovitust vastupidine. Balti rahvaste vabadusepüüdlusi ei õnnestunud alla suruda.
1991 juuni: Jeltsin valitakse Venemaa föderatsiooni presidendiks.
19. august 1991: Moskvas algas riigipöördekatse. Suurriigi kooshoidmiseks hakati Gorbatšovi eestvõttel sõlmima uut liidulepingut. Selle allakirjutamiseks määrati 20. august. Vanameelsed jõud, kes suhtusid Gorbatšovi uuendustesse umbusuga, haarasid Moskvas võimu 19. augustil. Päev varem suleti Gorbatšov Krimmi koduaresti. Teda pidi asendama asepresident Janajev. Teatati võimu üleminekust Erakorralise Seisukorra Komitee kätte.
21. august 1991: Vandenõulaste võim kukub kokku. Moskva tänavaile kogunevad rahumeelsed meeleavaldajad. Vastupanu juhtimise võtab enda peale Boriss Jeltsin. Roninud ühe tanki otsa, pidas rahvale kõne, milles taunis putšistide tegevust. Relvastatud kokkupõrgetes hukkus 3 inimest. Kahe päevaga oli selge, et halvasti korraldatud vandenõu on läbi kukkunud. Ebaõnnestunud riigipöördekatse kiirendas Nõukogude Liidu lagunemist. Peale Eesti ja Läti kuulutasid 1991. aasta augustis iseseisvuse välja ka Ukraina ja Valgevene.
25. detsember 1991: Üleriigiliselt televisioonis peetud kõnes astus Gorbatšov NSV Liidu presidendi kohalt tagasi. Augustiputši järel tõusis Venemaal liidriks Jeltsin, peasekretäri ameti maha pannud Gorbatšov oli aga selge kaotaja. 8. detsembril kirjutasid kolme vabariigi juhid alla lepingule, et otsustada NSVL laialisaatmine ja Sõltumatute Riikide Ühenduse loomine. 25. detsembril langetatakse Kremli kohal Nõukogude lipp. Järgmisel päeval teatas kõrgeim seadusandlik riigivõimuorgan ülemnõukogu ametlikult, et Nõukogude Liit on laiali saadetud.
Kasutatud kirjandus:
Edele, Mark. The Soviet Union: A Short History. Hoboken, NJ: Wiley-Blackwell, 2019.
Remnick, David. Lenin’s Tomb: The Last Days of the Soviet Empire. New York: Random House, 1993.
Seventeen Moments in Soviet History, Michigan State University. “Gorbachev Challenges the Party”. Accessed December 14, 2021. URL: http://soviethistory.msu.edu/1985-2/perestroika-and-glasnost/perestroika-and-glasnost-texts/gorbachev-challenges-the-party/
Taubman, William and Svetlana Savranskaya. “If a Wall Fell in Berlin and Moscow Hardly Noticed, Would it Still Make a Noise?”. In The Fall of the Berlin Wall: The Revolutionary Legacy of 1989, edited by Jeffrey A. Engel, 69–95. Oxford: Oxford University, 2009.
Taubman, William. Gorbachev: His Life and Times. London: Simon and Schuster, 2017.