Ungari ajaloolane Molotovi-Ribbentropi pakti kohta: tuleb hoiduda kordamast õigustusi, mis pärinevad Stalini ajast

Ungari Riikliku Avalike Teenuste ülikoolis avaldatud artikkel kummutab levinumad müüdid, mis on käibel 1939. aastal Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu ehk Molotovi-Ribbentropi pakti kohta. Levinud on eksiarvamus, et Stalinil polnud muud valikut kui Natsi-Saksamaaga pakt sõlmida ning see oli peamiselt kaitsemeede, mille eesmärk oli säilitada rahu Euroopas. Stalin ja Hitler kannavad võrdset vastutust teise maailmasõja vallandamise eest, kirjutab Ungari Teaduste Akadeemia teadur Miklós Mitrovits.

“Vene vasakäärmuslased ja nõukogude-meelsed inimesed pole tahtnud näha Stalini tõelist palet ega kuulda Hitleriga sõlmitud paktist või iseseisvate riikide suveräänsuse hävitamisest.”  Korduvalt on väidetud, et “maailmasõjale sillutas teed lääneriikide kokkumäng Hitleriga. Alles hiljuti püüti vastutust veeretada Poola kaela”.

Nende peamiseks väiteks on, et pakt oli Müncheni sobingu tagajärg ja tegemist oli sarnase kokkuleppega. “Tšehhoslovakkia jagamisel polnud mingit moraalset õigustust ja see ei toonud Euroopale rahu.” Ning hilisem “Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungileping oli vaid vastuseks Müncheni kokkuleppele”.

Arhiivimaterjalidest aga paistab läbi Stalini ükskõiksus Tšehhoslovakkia territoriaalse terviklikkuse osas. Mitrovits toob välja, et Nõukogude võim “hoidis end hea meelega eemale Tšehhoslovakkia küsimusest”. Ilmselt seetõttu, et Stalin vajas kommunismi mõjuvõimu laiendamiseks laiaulatusliku konflikti puhkemist kapitalistlike ja fašistlike riikide vahel.

Samuti on väidetud, et Poola valitsus soovis moodustada Saksamaaga liitu Nõukogude Liidu vastu, õigustades seeläbi Nõukogude invasiooni 1939. aastal. Tegelikult oli Poola püüdnud „eemale hoida nii Moskvast kui ka Berliinist ega tahtnud kumbagi poolt provotseerida”. Saksamaa ja Nõukogude Liit olid seevastu oma naabri suhtes vaenulikud. Stalin ütles 7. septembril 1939: “Poola riigi hävitamine tähendaks ühe kodanlik-natsionalistliku riigi kadumist. Mis on selles halba, kui me sotsialistlikku süsteemi uutele territooriumidele ja rahvastele laiendame”.

Nõukogude Liidu territoriaalsed ja majanduslikud huvid

Tolleaegsed arhiividokumendid kajastavad Nõukogude Liidu tegelikke huvisid. Pakti sõlmimise põhjuseks oli suuriigi "imperialistlik soov laiendada oma territooriumi teiste riikide arvelt", ütles Mitrovits.

Samuti olid olulised majanduslikud motiivid, nagu on näha Nõukogude-Saksa kaubanduslepingutest. Nõukogude Liit saatis Saksamaale sadu tuhandeid tonne toorainet, sealhulgas õli, teravilja, puuvilla, rauamaaki ja vaske. Vastutasuks sai kaasaegset relvastust ja sõjatehnikat. “Nõukogude Liit oli Saksamaa peamine liitlane sõjas lääneriikide vastu,” kirjutab Mitrovits.

Tuleb hoiduda õigustusi kordamast

Autor lisab, et paljusid argumente, mida tänasel päeval tuuakse Nõukogude ekspansiivse välispoliitika õigustamiseks, kasutas Stalin ka ise. Näiteks sõja lõppedes nimetas ta pakti vajalikuks "meetmeks". “Me peame oleme ettevaatlikud, et me ei kordaks põhjendusi, mida Stalin eneseõigustuseks tõi,” kirjutab Mitrovits.           

Miklós Mitrovits on Ungari ajaloolane. Ta on spetsialiseerunud 20. sajandi Kesk-Euroopa ajaloole. Autor on omandanud doktorikraadi Loránd Eötvösi Ülikoolis 2009. aastal. Praegu töötab ta Ungari Teaduste Akadeemia ajaloo instituudi teadurina. Artikkel “Molotovi-Ribbentropi pakt: müüdid ja faktid” ilmus Ungari Riikliku Avalike Teenuste ülikooli Kesk-Euroopa uuringute instituudi veebiajakirjas 2020. aastal.