Üldine

Riigikogu hinnangud totalitaarsetele režiimidele

communistcrimes.org, 21. Veebruar 2020

Riigikogu toob oma 19. veebruari avalduses „Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest“ välja, et nii Natsi-Saksamaa kui Nõukogude Liidu totalitaarsed režiimid on süüdi Teise maailmasõja puhkemises 1939. aastal ning vastutavad massimõrvade, genotsiidide, küüditamiste ja teiste massikuritegude eest. Riigikogu kutsus üles toetama totalitaarsete režiimide ohvrite mälestust jäädvustavaid projekte ning teadvustama ajaloomälu ja mäletamist Eestis ja Euroopa Liidus laiemalt. 

no to

Avaldus on ajendatud Vene Föderatsiooni esindajate avalikust Molotov-Ribbentropi pakti õigustamisest ja sõja alustamise süü  veeretamisest agressiooni ohvritele.

Eesti parlament mõistab hukka Hitleri ja Stalini vahelises dialoogis sündinud „Molotovi-Ribbentropi pakti koos salaprotokollidega ning sellele järgnenud Balti riikide okupeerimise ja Poola jagamise kahe totalitaarse režiimi vahel, mis oli Teise maailmasõja puhkemise oluline eeldus.“

„Natsi-Saksamaa, kommunistlik Nõukogude Liit ja teised totalitaarsed režiimid on süüdi inimajaloo enneolematu ulatusega massimõrvades, genotsiidides, küüditamistes ning elu ja vabaduste kaotuses,“ seisab Riigikogu avalduses.

Avalduses tuletatakse meelde Euroopa Parlamendi 2019. aasta 19. septembri resolutsiooni, milles rõhutatakse totalitaarsete režiimide kuritegude teadvustamise olulisust. Resolutsioonis on meeldetuletus, et „natsistlikud ja kommunistlikud režiimid korraldasid 20. sajandil massimõrvu, genotsiidi ja küüditamisi ning põhjustasid vabaduse- ja inimkaotusi ulatuses, mida polnud inimkonna varasemas ajaloos nähtud.“ Euroopa Parlament „kutsub kõiki ELi liikmesriike üles andma selge ja põhimõttekindla hinnangu totalitaarsete kommunistlike režiimide ja natsirežiimi poolt toime pandud kuritegudele ja agressioonidele.“

Milliseid avaldusi on Riigikogu totalitaarsete režiimide kuritegude kohta vastu võtnud?

⏹ Riigikogu mälestas oma 2016. aasta 14. juuni avalduses 1941. aasta juuniküüditamise rohkem kui 10 000 ohvrit, kellest jäid ellu ja vabanesid vaid vähesed. Selle kuriteo eest vastutab kommunistlik Nõukogude Liit. „Meie moraalne kohustus on totalitaarsete režiimide ohvrite mälestamine ja toimunu kohta teadmise edasikandmine tulevastele põlvedele,“ seisab avalduses.

⏹ 23. märtsil 2009 võttis Riigikogu vastu avalduse mälestamaks 1949. aasta märtsiküüditamise ohvreid. Märtsiküüditamise käigus saadeti Eestist, Leedust ja Lätist vägivaldselt Siberisse rohkem kui 90 000 inimest, kelle seas oli palju lapsi ja vanureid. Avalduses öeldakse: „Küüditamine on rahvusvaheline kuritegu, mis ei aegu. Küüditamise ohvreid ei tohi unustada. Küüditamise süüdlaste vastutus on aegumatu. Riigikogu toetab Euroopa Parlamendi ettepanekut kuulutada 23. august üleeuroopaliseks mälestuspäevaks.“.

⏹ 2002. aastal kuulutas Eesti parlament „Nõukogude Liidu kommunistliku režiimi ja seda vägivaldselt teostanud Nõukogude Liidu organid, nagu NKVD, NKGB, KGB ja teised ning nende asutuste moodustatud tribunalid, erinõupidamised, samuti hävitus- ja rahvakaitsepataljonid ning nende tegevuse kuritegelikeks.“ Samuti rõhutas Riigikogu, et „Nõukogude Liidu repressiivorganite Eestis toime pandud inimsusevastaste ja sõjakuritegude eest vastutavad neid juhtinud Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja selle organisatsioon Eestimaa Kommunistlik Partei.“ Parlament tuletas meelde, et Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa okupantide tegevuse tagajärjel kaotas Eesti kokku üle viiendiku oma elanikest (repressioonide, sõja ja suurpõgenemise tõttu – toim.).

⏹ 20. oktoobril 1993 mõistis Riigikogu hukka 1932.-1933. aastal Ukrainas kommunistliku režiimi toime pandud näljagenotsiidi, mida tuntakse holodomori nime all. Riigikogu toob oma avalduses välja, et „maale saadeti 112 000 parteilast, kes võtsid rahvalt halastamatult viimsegi iva. Algas massiline näljahäda. Maa kattus haudadega. Neid, kes põgeneda püüdsid, võtsid vastu sõjaväe ja OGPU (NSV Liidu salapolitsei – toim.) üksuste kuulid. Inimesed surid, samal ajal mädanesid hoidlates viljatagavarad (...). Ukraina rahva vastu suunatud genotsiidipoliitika avaldus selles, et pühiti minema rahvuslik haritlaskond, tõrjuti välja ukraina keel.“

⏹ 1993. aasta 19. aprillil võttis Riigikogu vastu avalduse „Varssavi geto ülestõusu 50. aastapäeval“, milles väljendas sügavat solidaarsust palju kannatanud juudi rahvaga ja mõistis hukka juudi rahva vastu toime pandud massikuriteod, mille eest vastutab natsionaalsotsialistlik Saksamaa. „Täna, juudi rahva katastroofi mälestuspäeval, mälestab eesti rahvas koos juudi rahva ja teiste maailma rahvastega neid paljusid ohvreid. Nende mälestus on meile püha,“ ütles Eesti rahva seadusandlik kogu.