Peruu

Kommunistlik terror Peruus

Hispaania koloniaalvõimu alt 1820. aastatel iseseisvunud Peruu poliitiline ajalugu on vaatamata perioodilistele stabiilsetele arengutele kuni tänase päevani olnud heitlik ja vastuoluline. Sisetülide, kodusõdade, revolutsioonide ning poliitiliste konfliktide all kannatanud maa ühe viimase ning verisema episoodina on kurikuulsaks saanud Peruu kommunistide tegevus.

1920. aastatest 1980. aastateni kestnud riigipöörded ning autoritaarsete ja sõjaväeliste diktatuuride vaheldumised tipnesid 1980. aastal tsiviilvalitsuse kehtestamisega, millele järgnes äärmuslike kommunistide, guevaralaste ja maoistide omavahelisest ideoloogilisest võitlusest välja kasvanud valitsusevastane sissisõda. Seda üliõpilasliikumisest välja kasvanud terroristlikku tegevust juhtis Peruu sisepoliitikat tänini mõjutav maoistlik liikumine Sendero Luminoso (est. Hiilgav Tee). 1980. aastatest kuni oma allakäiguni 1990. aastate keskel kasutas Hiilgav Tee oma poliitiliste eesmärkide elluviimiseks sissisõda, terrorismi, kuritegelike organisatsioonidega koostööd ja vaenu õhutamist.


Hiilgav Tee kõrvaldas 1980. aastate algusest oma süstemaatlistes rünnakutes maaomanikke, ettevõtlike inimesi, intellektuaale, korrakaitsjaid, suurima võimupartei vasaktsentristliku Ameerika Rahvarevolutsiooni Liidu (Alianza Popular Revolucionaria Americana – APRA) võimuesindajaid, pani toime terroriakte, mida ainuüksi 1984. aastal registreeriti umbes 2600. Rahvakommuunide loomiseks asus maoistlik liikumine hävitama ka riigi rajatud asutusi ja infrastruktuure. Maoistide repressioonide ja vägivalla alla langesid ka kümned tuhanded Amazonase indiaanlased. 1980. aastate keskpaigast asus Hiilgav Tee tegema koostööd narkodiileritega ja hakkas looma poliitilistele vastastele mõeldud sunnitöölaagreid. 

Lisaks valitsusvägede vastuterrorile hukkus võimuvõitluses klassikaliste marksistide tupacamaru'dega  (Túpac Amaru Revolutsiooniline Liikumine - Movimiento Revolucionario Túpac Amaru (MRTA), Tupac Amaru - Inkade riigi viimane valitseja) tuhandeid tsiviilisikuid või partisane. 1990. aastate alguseks oli Hiilgava Tee mässuliste, väiksema Túpac Amaru Revolutsioonilise Liikumise ning valitsusvägede tegevuse tõttu  surma saanud hinnanguliselt 69 000 - 70 000 inimest, kellest umbes 25 000 - 30 000 hukkusid otseselt Hiilgava Tee tegevuse tõttu. 1980. aastate terrorilaine tõttu jäi orvuks umbes 50 000 last. MRTA käest lüüa saanud ja armee rünnakutest nõrgestatud maoistlik Hiilgav Tee hakkas 1992. aastal oma positsiooni kaotama. 1996 - 1997 hoidis Túpac Amaru Limas pantvangis Jaapani saatkonda. 

2002. aastal alustas Peruus tööd Tõe- ja Lepituskomisjon, mis uurib valitsuse ja Hiilgava Tee vahelist konflikti. 2006. aastal kuulutas president A. C. Toledo Manrique Hiilgava Tee intensiivistunud tegevuse tõttu Peruu kuues piirkonnas välja eriolukorra.