Kommunistlik diktatuur Mosambiigis

Kunagine Portugali asumaa Mosambiik, mis pidas alates 1964. aastast vabadussõda, saavutas iseseisvuse 25. juunil 1975 pärast Portugali nn. nelgirevolutsiooni 1974. aastal. Samal aastal loodi Mosambiigi Vabastusrinde FRELIMO ja Portugali esindajaist üleminekuvalitsus, mis asus NSV Liidu, Kuuba, Alžeeria, Hiina eeskujul marksismist-leninismist lähtuvale sotsialistlikule arenguteele.

Vastukaaluks FRELIMO-le ja ühepartei diktatuurile loodi 1976. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigist tuge saav Mosambiigi Rahvuslik Vastupanuliikumine (RENAMO). Puhkenud kodusõjas hukkus ligikaudu 600 000 inimest. Aastaks 1990 oli mõlema leeri vägivallas tapetud ligikaudu miljon inimest. FRELIMO, mis oli end 1977. aastal avalikult sidunud bolševistliku pärandiga, alustas laiaulatusliku põllumajanduse kollektiviseerimisega.

1980. aastatel sattus FRELIMO režiim majanduslikesse ja poliitilistesse raskustesse. Ligikaudu paari miljoni elaniku ümberasustamine ühismajanditesse ja teised kommunistlikud eksperimendid süvendasid toidupuudust, mille tõttu nälgis surnuks 300 000-600 000 inimest. Human Rights Watch'i kohaselt põhjustas ajavahemikul 1975-1985 toiduainete vähesus kokkuvõttes rohkemate inimeste huku kui relvastatud vägivald. Repressioonid ja nälg põhjustasid sadade tuhandete sise- ja välispõgenike tekke. Olemasolevad uurimused, kuigi neid on vähe, kinnitavad Human Rights Watch'i tähelepanekuid mõlema kodusõja poole arvukatest kuritegudest tsiviilelanikkonna vastu. 1986. aastal hakati majandust liberaliseerima ja FRELIMO loobus marksismist, 1993. aastal toodi riiki ÜRO rahuvalveväed ja 1994. aastal õnnestus kodusõda lõpetada. 2004. aasta valimistel aga tuli taas parlamendis ja presidenditoolil võimule FRELIMO.