Kommunistlik diktatuur Georgias. Nõukogude okupatsioon (1921-1991)

Euroopa üks vanimaid kristlikke riike Georgia kaotas sajandite jooksul küll oma iseseisvuse ning liideti Vene impeeriumiga, kuid Georgia rahva vabadustahe sellega ei kadunud. Vene impeeriumi lagunedes kuulutas Georgia end 1918. aastal iseseisvaks ning tõrjus nii punaväe kui ka vene valgete ja Türgi armee.

Kuigi kommunistid üritasid Georgia Vabariiki tagasi vallutada, organiseerides kommunistlikke vastuhakke, lõppesid kõik sedalaadi katsed ebaõnnestumisega. 1920. aastal oli Nõukogude Venemaa sunnitud alla kirjutama rahulepingu Georgia Vabariigiga, tunnustades selle iseseisvust.

See ei takistanud kommunistlikku Venemaad jätkamast Georgia iseseisvuse õõnestamist. 1921. aastal alustas kommunistlik Venemaa Georgia vastu sõjalist agressiooni, vallutades selle raskete lahingute järel ning liites Nõukogude Liidu koosseisu. Georgia valitsus põgenes Prantsusmaale, jätkates seal tegevust 1930. aastate alguseni. Georgias algas terror teisitimõtlejate vastu, demokraatlikud vabadused likvideeriti ning kirik sattus raske surve alla.

1924. aastal puhkes Georgias ülestõus kommunistliku süsteemi vastu, mis aga veriselt maha suruti. Sõjatribunalide poolt lasti maha 7000-9000 inimest, üle 20 000 arreteeriti ning saadeti Siberisse. 1929. aastal alustasid nõukogude võimud sundkollektiviseerimist, millele mitmel pool Georgias jõuga vastu hakati. Sundkollektiviseerimine hävitas georglaste traditsioonilise eluviisi, tuues kaasa languse põllumajanduses. 1937-1938 järgnes uus "puhastus", mis sellel korral tabas peamiselt haritlaskonda ning kohalikku kommunistlikku juhtkonda. Terror jätkus Georgias ka Teise maailmasõja järel.

1991. aastal õnnestus Georgial iseseisvus taastada, kuid kommunismi pärand ei ole riiki veel päris maha jätnud.