Kommunistlik diktatuur Etioopias (1974-1991)

Üksiku erandina teiste Aafrika riikide seas ei koloniseeritud paljusrahvuselist ja valdavalt kristlikku Etioopiat Euroopa riikide poolt enne, kui lühiajaliselt Itaalia poolt 1936-41. Pärast II maailmasõda monarhia poolt  taasalustatud, kuid poolelijäänud reformid, näljahäda ja majandusraskused tõid kaasa 1974. aasta riigipöörde, mis kõrvaldas marksistlik-leninliku sõjaväelise hunta Dergi juhtimisel keisrivõimu  ja kehtestas sotsialistliku režiimi.

Derg ajendas opositsioonivastase punase terroriga 1975. aastal kodusõja, mis kestis vaheaegadega kuni 1991. aastani. Etioopia revolutsiooniline liider Mengistu Haile Mariam vallandas repressioonid, mille tagajärjel olevat Etioopias 1977-78 hukkunud hinnanguliselt kuni pool miljonit inimest. 1970. aastate lõpul hakati NSV Liidu ja Somaalia eeskujul poliitilise terrori, sovetiseerimise, natsionaliseerimiste ja kollektiviseerimistega juurutama kommunistlikku valitsemisviisi, mis tekitas majandusliku kaose ning põhjustas osaliselt 1980. aastate alguse suure näljahäda, mille ohvreid võis olla ligikaudu 1 000 000. Sajad tuhanded põgenesid vaesuse, kommunistlike eksperimentide, sundmobilisatsiooni, piibellike sundümberasumiste ja repressioonide eest.

Verejanuline režiim sõdis 1977. aastal 1960ndatel sotsialistlikule arenguteele asunud endise Moskva liitlase Somaaliaga ja vaheaegadega kuni aastani 1988 Eritreaga. Peamiselt NSV Liidult ja Kuubalt majanduslikku ja sõjalist abi saanud Mengistu režiim langes 1991. Usaldusväärsete andmete ja ülevaate hankimine terrori ohvrite kohta on praegu võimatu. 1995. aasta mais Addis Abebas toimunud kohtuistungitel avaldati arvamust, et ainuüksi ajavahemikus veebruar 1977 kuni juuni 1978 mõrvati poliitilistel põhjustel pealinnas 10 000 inimest. 1991. aastast alates on läbi vaadatud paar tuhat kohtuasja, 2006. aasta detsembris mõisteti 72 Dergi ametnikku süüdi genotsiidis.