Rahvusvaheline mäluasutus Putini ajalooartiklist: demokraatlike riikide vead ei õigusta totalitaarsete režiimide kuritegusid

Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu (PEMC), mis ühendab 62 organisatsiooni Euroopast ja Põhja-Ameerikast, kritiseeris tugevalt Venemaa president Vladimir Putini hiljutist ajalooartiklit, kus ta manipuleerib stalinistlikul moel ajaloofaktidega ning üritab õigustada totalitaarse Nõukogude Liidu agressioone Teise maailmasõja kontekstis. 

Avaldus täismahus:

Hiljutises artiklis soovis Vene Föderatsiooni president Vladimir Putin maailmale näidata „Teise maailmasõja 75. aastapäeva tõelisi õppetunde“. Kõnealune artikkel on täis vigu, väljajätmisi, pooltõdesid ja lausvalesid, mis on oma ala ekspertide poolt ümber lükatud. Hr. Putin andis maailmale aga tõepoolest õppetunni, näitlikustades praeguse Vene režiimi propagandat ja katset ajalugu ümber kirjutada.

Kuigi lõviosa artiklist käsitleb minevikku, mida kirjeldatakse äärmiselt stalinistlikul moel, viitab kõige olulisem osa praegusele olukorrale. Sõja puhkemise süü veeretamist kõigile peale stalinistliku Nõukogude Liidu võib tõlgendada Euroopa ühtsuse lõhestamise katsena, eriti president Putini karmi kriitika valguses, mis sai osaks Euroopa Parlamendi 2019. aasta 19. septembri resolutsioonile.

Veelgi ohtlikum on üleskutse luua uus maailmakord, mis baseerub viie tuumarelva omava riigi – Julgeolekunõukogu alaliste liikmete – liidul. Antud artikkel on selge näide mineviku väärkasutamisest päevapoliitilistes huvides.

Demokraatilikud Euroopa riigid on valmis arutama mineviku kõiki tahke. Ajaloolased on korduvalt 1930ndatel Lääne- ja Kesk-Euroopa diplomaatias tehtud vigu kritiseerinud. Kuid demokraatlike riikide eksimusi ei saa kasutada kahe totalitaarse režiimi – Natsi-Saksamaa ja kommunistliku Nõukogude Liidu – agressiivse tegevuse õigustamiseks; samuti ei vähenda see nimetatud riikide vastutust sõja vallapäästmisel.

Tänapäeva Vene Föderatsioon, eesotsas president Vladimir Putiniga, võiks debatis mitte vaid osaleda, vaid sellesse ka oluliselt panustada, avades Teise maailmasõja arhiivid, iseäranis need, mis puudutavad NSVLi ja Saksamaa koostööd aastatel 1939–1941, NSVLi sõja-aegseid agressioone ja annektsioone ning NKVD, Punaarmee ja teiste üksuste poolt toime pandud massikuritegusid.

Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu kutsub Euroopa Liitu ja Euroopa valitsusi üles:

• rakendama täies ulatuses Euroopa Parlamendi 2019. aasta 19. septembri resolutsiooni Euroopa mälu ja Euroopa tuleviku tähtsusest;
• andma täielik ja piiramatu juurdepääs kõigile Teise maailmasõja ajaloo ja totalitaarsete režiimidega seotud arhiividele;
• tagama Teise maailmasõja ajaloo ja muudel Euroopa mineviku valusatel teemadel vaba ja õiglane debatt;
• looma vastavalt Euroopa Parlamendi 2009. aasta 2. aprilli resolutsioonile Euroopa süümest ja totalitarismist üleeuroopaline dokumentatsioonikeskus/memoriaal kõigile totalitaarsete režiimide ohvritele.

Eesti Mälu Instituut on Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu liige. Koostöökogu eesmärgiks on muuhulgas parandada teadlikkust totalitaarsete režiimide ajaloost ning selliste režiimide poolt toime pandud kuritegudest, toetades asjatundlikku rahvusvahelist diskussiooni ning ajalooalast haridus- ja uurimistööd.