Poola ajaloolane: Nõukogude Liit püüdis peaaegu pool sajandit oma kuriteo jälgi varjata

Pärast seda, kui 1943. aasta aprillis tegid sakslased maailmale teatavaks, et avastasid Katõni metsas Poola sõjaväeohvitseride matmispaigad, eitasid nõukogude juhid veretöös oma osalust. Nad püüdsid propaganda abil tõde varjata ja käivitasid kampaania, millega taheti kõrvaldada rahvusvahelise üldsuse igasugused kahtlused Nõukogude Liidu süüst. Poola Rahvusliku Mälu Instituudi ajaloolane dr. Witold Wasilewski uurib, kuidas Nõukogude Liit võltsis ja üritas peaaegu pool sajandit varjata tõde Katõni massimõrva kohta.

Ajaloodoktor Wasilewski väidab oma artiklis "Katõni vale: selle tõus ja langus", et kuigi Nõukogude Liit varjas oma osalust poolakate tapmises, on olemas siiski tõendeid Nõukogude juhtide seotuse kohta. Poliitbüroo otsuse langetasid Jossif Stalin, Kliment Vorošilov, Vjatšeslav Molotov, Anastass Mikojan, Mihhail Kalinin ja Lazar Kaganovitš.

“Tänu Venemaa arhiividest kogutud materjalidele teame tänasel päeval üsnagi hästi, mismoodi "Katõni vale" Nõukogude võimu poolt loodi,” kirjutab ajaloolane.

Nõukogude katsed Katõni massimõrva varjata algasid kohe pärast Poola langemist Punaarmee kätte 1943. aasta septembris.

“Järgmistel kuudel alustas Nõukogude võim ettevalmistusi kommunistliku režiimi sisseseadmiseks Poolas ning töötati välja väga kompleksne võltsing, mille abil õnnestus levitada maailmas versiooni nagu oleks poolakad suvel 1941 töötanud Smolenski lähistel, langenud sakslaste kätte vangi ja peagi tapetud”.

Seda väidet pidid nö kinnitama Nõukogude võimu poolt ametisse seatud uurimiskomisjonid. Esimene komisjon, tuntud kui Kruglovi ja Merkulovi komisjon, koosnes NKVD ja NKGB ametnikest. Paljud neist olid tegelikult seotud Poola sõjavangide tapmisega 1940. aasta kevadel.

 

Komisjoni eesmärk oli võltsinguid fabritseerida

Komisjoni tööks oli rekonstrueerida massihaud nõnda, et see võimaldaks varjata Nõukogude osalust ja luua muljet nagu sakslased oleksid olnud veretöö toimepanemises süüdi.

Julgeolekuorganite töötajad kogusid valetunnistusi, mida hiljem kasutati nõukogude versiooni kinnitamiseks. Lisaks tegid nad jõupingutusi selleks, et hirmutada sündmuste tunnistajaid, kes teadsid tõde Katõni veretööst. Nad vaigistati väljapressimise ja terrori survega.

Kui komisjon 10. jaanuaril 1944 oma töö lõpetas, valmis raport "Teave eeluurimise tulemuste kohta nn Katõni juhtumis".
 

Burdenko komisjon pidi esitama Nõukogude Liidu versiooni sakslaste süüst

Niinimetatud Kruglovi ja Merkulovi uurimiskomisjoni tööd jätkas Burdenko komisjon, mis loodi 12. jaanuaril 1944. aastal. See koosnes peaasjalikult bürokraatidest, kelle ülesandeks jäi esitada Nõukogude ametlik versioon juhtunust.

Nad ei uurinud, kes olid süüdi Poola sõjavangide tapmises, vaid püüdsid Kruglovi ja Merkulovi komisjoni juba varem kogutud tõenditele tuginedes ajada poolakate mahalaskmised sakslaste süüks.

Kogutud tõendeid kasutati kohapealsete elanike tunnistuste ja mõrvapaigaga tutvunud arstliku ekspertiisi tulemuste kinnitamiseks.

22. jaanuaril 1944. aastal esitas Burdenko komisjon enda uurimistulemused rahusvahelisel pressikonverentsil osalenud ajakirjanikele. Tulemused avaldati kokkuvõttes, millest sai peamine materjal "Katõni vale" levitamiseks.
 

 

Burdenko raportit levitati väljaspool Nõukogude Liitu

Pärast Nõukogude versiooni käikulaskmist, mis kodumaal ei põhjustanud mingisugust poleemikat, oli Moskva peamiseks eesmärgiks levitada "Katõni valet" väljaspool Nõukogude Liitu, eriti kommunismimeelsete riikide seas,” selgitas Dr Wasilewski.

Hoolimata asjaolust, et NKVD oli vastutav tuhandete poolakate tapmises, keeldus sotsialistliku Poola valitsus tunnistamast Nõukogude Liidu süüd Katõni massimõrvas. Sõprussidemed Nõukogude Liiduga panid kommunistliku Poola selles osas silmi kinni pigistama.

Tõde Katõni veretööst tuli ilmsiks alles pärast tsensuuri alt vabanemist ja Poola Rahvavabariigi lagunemist 1989. aastal.
 

Dr. Witold Wasilewski on Poola ajaloolane, kes töötab Poola Rahvusliku Mälu Instituudis, Varssavis. Oma uurimistöös keskendub ta Poola ja Ida-Euroopa ajaloole ning selle suhetele Venemaa ja Nõukogude Liiduga. Selle artikli täisversioon avaldati ja see on täismahus kättesaadav Poola Rahvusliku Mälu Instituudi portaalis.