Kahel pool rindejoont: Vendade Ernesaksade traagiline sõjasaatus

Kolm venda. Kaks okupatsiooniarmeed. Suur sõda. Põgenemine. Vennaliku sideme taasleidmine valu ja Raudse eesriide kiuste. Teine maailmasõda oli Eestile ning teistele Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahele jäänud rahvastele tohutu lahutustrauma, millest pole siiamaani täielikult taastutud.  

 

Juunis 1940 okupeerib Nõukogude Liit Eesti ja algab agressiivne sovetiseerimine. Eesti Vabariigi kodanikelt oodatakse üleöö Nõukogude kodaniku tõekspidamiste ülevõtmist. Aasta hiljem algab sõda varasemate liitlaste, kommunistliku ja natsionaalsotsialistliku suurriigi vahel. 

Pärast sõda armastatud Eesti heliloojaks ja dirigendiks tõusnud Gustav Ernesaks mobiliseeriti 32-aastasena Punaarmeesse 1941. aasta suvel. Ta meenutab, kuidas noormehed laulsid laeva pardalt koos randa jäänud pereliikmetega, lahkudes Tallinna sadamast tundmatusse: „See vastastikune laulmine... see on selline ooper, mida enam kuulata ei taha“.

Tema vennal Osvaldil õnnestus mobilisatsiooni vältida, varjates end okupatsioonivõimude eest metsas nagu paljud teisedki Eesti mehed. Ka Saksa mundrit ta selga ei pannud – halvenenud tervise tõttu ei õnnestunud sakslastel teda mobiliseerida.

Noorim vend Erik teenis Eesti iseseisvuse hävitamise hetkel 1940. aastal Eesti kaitseväes. Kui Saksa okupatsioon oli kehtestatud, mobiliseeriti Erik Ernesaks Saksa sõjaväkke ja pärast väljaõpet saadeti 1944. aastal suurtükiväelasena Sinimägedesse. Hiljem sai perekond teada, et ta on kadunud. Nõukogude võim küüditas Eriku naise Salme ja tütre Kersti hiljem Siberisse, Salme jättiski elu külmal maal.

1944. aastal alustas Punaarmee pealetungi Eesti suunal, mistõttu otsustas Osvald kommunistliku terrori kartuses koos abikaasaga kodumaalt põgeneda. Saatus viis nad Saksamaa kaudu Ameerika Ühendriikidesse. Hirmul oli alus, sest vabas Eestis oli ta üliõpilaskorporatsiooni Sakala liige ja muidu poliitiliselt aktiivne. Nõukogude võim pidas taolist elulugu karistatavaks „kodanlik-natsionalistlikuks“ tegevuseks ja liigitas selle kurikuulsa Nõukogude kriminaalkoodeksi paragrahvi 58 alla, mis nägi ette karme karistusi kõikvõimalike "poliitiliste kuritegude" eest.

Perekonna suurimaid üleelamisi oli tunne, et sõda viib Eriku ja Gustavi vennatapule.

Osvald Ernesaks rääkis intervjuus pisarsilmi: „1944. aastal, kui võitlus käis, tekis tunne, et Erik on siin ja Gustav on teisel pool Narva jõge ja nad tulistavad üksteist.“ Õnneks ei viibinud Gustav sel ajal tapaväljal, vaid Leningradis, kuhu koondati paljusid Eesti päritolu kunstiinimesi. Gustav ütles selle surma ja kannatusi täis ajastu kohta väga tabavalt: „Aeg oli väga suur ja inimene oli väga väikene“.

Teine maailmasõda, mille käivitajaks oli võimu ihkavate Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa vahel 23. augustil 1939 sõlmitud salasobing, lahutas kolm venda. Suure tõenäosusega kustus Eriku eluküünal rindel. Gustavi ja Osvaldi vahele kerkis kommunistlikku blokki demokraatlikust maailmast lahutanud müür.

Vendade Ernesaksade lugu on Eesti, aga ka paljude teiste Euroopa idaosa rahvaste sõjasaatuse arhetüüp. Rahulik elu paisati segamini ning suruti peale võõrad ideed ja mundrid. Alles pärast ligi 50 aasta möödumist sai võimalikuks sellest kõigest ausalt rääkida. Peredes salaja hoitud lood muutusid jagatud mäluks.

Nõukogude Eestis laulupidude hoidjaks tõusnud Gustav ja USAs pangandustegelaseks kasvanud Osvald kohtusid pärast sõda esmakordselt 1966. aastal Soome linnas Turus, kus Gustavil oli toimumas kontsert.

Vestlus ei laabunud hästi, Osvald meenutas: „Oli nii kui sein vahel.“ Valu oli liiga suur. Koor sõitis bussiga edasi kontserdile Helsingisse ja Osvald koos abikaasaga läks kaasa. Vennad jäid istuma kitsal bussipingil. „Seal siis me hakkasime juttu ajama ja seal siis leidsime õieti leidsime üksteist,“ rääkis Osvald. Vennad kohtusid hiljem taas Eestis laulupidude ajal.

Kahe venna ühisfotot vaadates jääd uskuma, et sõda alistus ja vennaarmastus võitis.

 

Armastusel on seletamatu ja hävimatu jõud.

Mälestagem kõiki sõjaohvreid. Hoidkem oma lähedasi ja perekonnalugu.

Gustav Ernesaks 1908-1993

Osvald Ernesaks 1911-1995

Erik Ernesaks 1918-1944

Lugu tugineb Soome dokumentalisti Jarmo Jääskeläineni dokumentaalfilmile „Vennad Ernesaksad“, mida saab vaadata siin: https://etv.err.ee/982085/vennad-ernesaksad