Küüditamised

Regioonid

Dokumendid märtsiküüditamise salatoimikust “Priboi”

communistcrimes.org, 23. Märts 2021

Märtsiküüditamine, operatsioon kattenimega „Priboi“ („Murdlaine“) oli NSV Liidu sõjajärgsete aastate kõige massilisem küüditamisoperatsioon, mis haaras kogu Baltikumi. Mastaapse operatsiooni korraldamist kajastab Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi salatoimik „Priboi“, mille terviktõlge eesti keelde on kättesaadavaks tehtud Eesti Mälu Instituudi kogumikus „Toimik „Priboi“. Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest” (2019, toim. Meelis Saueauk, Meelis Maripuu; Tartu Ülikooli Kirjastus).

Toimik "Priboi" dokumendid annavad üksikasjaliku ning vahetu pildi küüditamisoperatsiooni ettevalmistamisest ja läbiviimisest ajavahemikus 14.-31. märts 1949 ning aitavad mõista selle operatsiooni süsteemsust ja ulatust. Operatsiooni käigus küüditati Eestist Siberisse üle 20 000 inimese.

Lisaks on kogumikus avaldatud märtsiküüditamise algatanud NSV Liidu valitsuse määrus ja seda korraldanud NSV Liidu julgeolekuministri käskkiri.

Dokumentide kõrval on kogumikus seitse algupärast artiklit märtsiküüditamise eri tahkudest.

Raamatut saab osta TÜ kirjastuse e-poest või raamatukauplustest.

Avaldame siinkohal näiteid dokumentidest. Kogu toimikuga saab tutvuda eesti keeles ainult raamatus.

Dokumentide loetelu

Üleliidulised direktiivdokumendid märtsiküüditamise operatsiooni algatamise ja korraldamise kohta

Dokument I-1. NSV Liidu Ministrite Nõukogu 1949. aasta määrus nr 390-138ss
Dokument I-3. Instruktsioon väljasaatmise korra kohta

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi toimik „Priboi“

Dokument II-1. MGB Tallinna linnaosakonna operatsiooniplaan
Dokument II-2. Ettekanne operatsiooni „Priboi“ tulemuste kohta Tallinnas
Dokument II-11. MGB Valga maakonnaosakonna operatsiooniplaan
Dokument II-12. Ettekanne operatsiooni „Priboi“ tulemuste kohta Valga maakonnas
Dokument II-13. Lõppkokkuvõte Valga maakonna kohta
Dokument II-15. MGB Viljandi maakonnaosakonna operatsiooniplaan
Dokument II-17. Ettekanne operatsiooni „Priboi“ tulemuste kohta Viljandi maakonnas
Dokument II-20. Lõppkokkuvõte Viljandi maakonna kohta
Dokument II-22. MGB Viru maakonnaosakonna operatsiooniplaan
Dokument II-26. Viru maakonnas operatsioonil silma paistnud ohvitser-, seersant- ja reakoosseisu nimekiri
Dokument II-27. Lõppkokkuvõte Viru maakonna kohta
Dokument II-28. Lõppkokkuvõte Narva linna kohta
Dokument II-30. MGB Võru maakonnaosakonna operatsiooniplaan
Dokument II-32. Ettekanne operatsiooni „Priboi“ tulemuste kohta Võru maakonnas
Dokument II-33. Lõppkokkuvõte Võru maakonna kohta
Dokument II-36. MGB Lääne maakonnaosakonna operatsiooniplaan
Dokument II-38. Lõppkokkuvõte Lääne maakonna kohta
Dokument II-45. MGB Pärnu linnaosakonna operatsiooniplaan
Dokument II-47. Lõppkokkuvõte Pärnu maakonna kohta
Dokument II-49. MGB Saare maakonnaosakonna operatsiooniplaan
Dokument II-53. Lõppkokkuvõte Saare maakonna kohta
Dokument II-56. MGB Tartu osakonna operatsiooniplaan
Dokument II-57. Ettekanne operatsiooni „Priboi“ tulemuste kohta Tartu linnas ja maakonnas
Dokument II-58. Lõppkokkuvõte Tartu maakonna kohta
Dokument II-60. Märgukiri kapten Rosljakovi asjus
Dokument II-61. MGB Harju maakonnaosakonna operatsiooniplaan
Dokument II-62. Ettekanne operatsiooni „Priboi“ tulemuste kohta Harju maakonnas
Dokument II-67. MGB Hiiu maakonnaosakonna operatsiooniplaan
Dokument II-71. Lõppkokkuvõte Hiiu maakonna kohta
Dokument II-73. MGB Järva maakonnaosakonna operatsiooniplaan
Dokument II-75. Lõppkokkuvõte Järva maakonna kohta

=================================================

Üleliidulised direktiivdokumendid märtsiküüditamise operatsiooni algatamise ja korraldamise kohta

1. Dokument I-1. NSV Liidu Ministrite Nõukogu 1949. aasta määrus nr 390-138ss

NSVL Ministrite Nõukogu

Täiesti salajane (Erikaust)

MÄÄRUS Nr. 390-138ss Kulakute ja nende perekondade, illegaalselt elavate, relvastatud kokkupõrgete ajal tapetud ning süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondade, vastupanutegevust jätkavate legaliseeritud bandiitide ning nende perekondade, samuti represseeritud bandiitide abistajate perekondade Leedu, Läti ning Eesti territooriumilt väljasaatmise kohta.

29. jaanuar 1949.a.

Moskva, Kreml

NSV Liidu Ministrite Nõukogu määrab:

1. Võtta vastu Leedu NSV, Läti NSV ning Eesti NSV ministrite nõukogude ning Leedumaa, Lätimaa ja Eestimaa K(b)P keskkomiteede ettepanekud kulakute koos perekondadega, illegaalselt elavate, relvastatud kokkupõrgete ajal tapetud ning süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondade, vastupanutegevust jätkavate legaliseeritud bandiitide ning nende perekondade, samuti represseeritud bandiitide abistajate perekondade väljasaatmise kohta Leedu NSV, Läti NSV ja Eesti NSV territooriumilt.

Saata välja kokku 29 000 perekonda, mis koosnevad 87 000 inimesest, nende hulgas: Leedu NSV-st – 8 500 perekonda koguarvuga 25 500 inimest, Läti NSV-st – 13 000 perekonda, 39 000 inimest, ning Eesti NSV-st – 7 500 perekonda, 22 500 inimest.

2. Eelmainitud kategooriatesse kuuluvad isikud saata igaveseks välja Jakuutia ANSV-sse, Krasnojarski ning Habarovski kraidesse, Omski, Tomski, Novosibirski ja Irkutski oblastitesse, kohaldades nende suhtes NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 26. novembri 1948. a. seadlust „Kriminaalvastutusest põgenemise eest kohustusliku ja alalise asumise paikadest isikutele, kes on välja saadetud NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse Isamaasõja ajal”.

3. Kohustada NSVL Riikliku Julgeoleku Ministeeriumit (sm. Abakumov) käesoleva määruse 1. punktis nimetatud isikute kategooriate Leedust, Lätist ning Eestist väljasaatmist läbi viima ajavahemikul 20–25. märts 1949.a.

Kulakud koos nende perekondadega saata välja Leedu, Läti ja Eesti NSV-de ministrite nõukogude poolt kinnitatud nimekirjade järgi; illegaalselt elavate, relvastatud kokkupõrgete ajal tapetud ning süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekonnad, vastupanutegevust jätkavad legaliseeritud bandiidid ning nende perekonnad, samuti represseeritud bandiitide abistajate perekonnad – NSVL MGB juures asuva Erinõupidamise otsusega.

4. Kohustada NSVL Siseministeeriumit (sm. Kruglov) kindlustama Leedust, Lätist ja Eestist välja saadetute konvoeerimise ning kohaletoimetamise raudtee- ja veetranspordil nende asustamispaikadesse; väljasaadetute hoolika valve teekonnal; administratiivse järelvalve asumis paikadel ja vastava asumiselviibijate arvestuse, kehtestades režiimi, mis välistaks igasuguse põgenemisvõimaluse; väljasaadetute töö põllumajanduses (kolhoosides ja sovhoosides) ning metsa- ja kullakaevandamistööstuse ettevõtetes.

Asumispaikades organiseerida MVD erikomandantuurid.

5. Lubada väljasaadetavatel võtta kaasa isiklikke väärisasju, koduseid asju (riideid, lauanõusid, põllumajanduslikku, käsitööndluslikku ja kodust kerginventari) ja toidutagavara, kokku iga perekonna kohta üldkaaluga kuni 1500 kilogrammi.

Ülejäänud väljasaadetavate vara ja kariloomad konfiskeerida.

Väljasaadetute konfiskeeritud vara kasutada riiklike kohustuste võlgade katteks, võlgade kustutamisest ülejäänud vara (elamud ja abihooned, tootmisettevõtted, põllumajanduslik ja käsitöönduslik inventar ning kariloomad) tuleb tasuta üle anda kolhoosidele, arvestades selle mittejagatavasse fondi. Ülejäänud vara tuleb realiseerimiseks üle anda finantsorganitele. Toiduteravili, loomasööt ja tehnilised kultuurid üle anda riigile.

6. Kohustada NSVL Finantsministeeriumit (sm. Zverjev) määrama NSVL Siseministeeriumile üleliidulisest eelarvest täiendavaid rahalisi vahendeid 1949.a. erikomandantuuride ülalpidamiseks, samuti rahalisi vahendeid väljasaadetavate toitmiseks ja meditsiinilise abi kulutuste katteks teekonnal, arvestades igale inimesele 5 rubla ja 50 kopikat ööpäevas.

7. Kohustada [NSVL] Sideministeeriumit (sm. Bestsev) eraldama NSVL Siseministeeriumi taotluse kohaselt vajaliku koguse inimvedude tarvis ettevalmistatud raudteevaguneid, ja kindlustama väljasaadetavate ešelonide liikumise sihtpunktidesse sõjaväeliste õigustega.

Väljasaadetavate veo kulud arvestada kinnipeetavate veo tariifi alusel.

8. Kohustada NSVL Kaubandusministeeriumit (sm. Žavoronkov) organiseerima läbisõitvatele väljasaadetavate ešelonidele raudteepuhvetitest sooja toidu väljastamise, tasudes selle eest vahenditega, mis on eraldatud NSVL Siseministeeriumile käesoleva määruse punktis 6.

9. Kohustada NSVL Tervishoiuministeeriumit (sm. Smirnov) eraldama igale väljasaadetavate ešelonile ühe arsti ja kaks meditsiiniõde koos vajaliku koguse ravimite ja sidemetega, osutamaks väljasaadetavatele teekonnal arstiabi.

10. Kohustada Jakuutia ANSV Ministrite Nõukogut, Krasnojarski ja Habarovski kraide, Omski, Novosibirski, Tomski ja Irkutski töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteesid osutama NSVL Siseministeeriumile kaasabi ümberasustatute laialipaigutamiseks ning majanduslik-olmeliste küsimuste korraldamiseks, aga samuti organiseerida vajadusel invaliidide ja vanurite kodusid, nendesse väljasaadetute hulgast üksikute invaliidide ja vanurite paigutamiseks, eraldades nende organiseerimiseks ja ülalpidamiseks vajalikud vahendid.

NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees J. STALIN

NSVL Ministrite Nõukogu asjadevalitseja J. TŠADAJEV

=================================================

2. Dokument I-3. Instruktsioon väljasaatmise korra kohta

Täiesti salajane

Lisa NSVL MGB käskkirjale

Nr 0068 28. veebruarist 1949. a.

INSTRUKTSIOON

kulakute ja nende perekondade, illegaalselt elavate, relvastatud kokku põrgetes tapetud ning süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondade, vaenulikku tegevust jätkavate legaliseeritud bandiitide ja nende perekondade, samuti represseeritud bandiitide abistajate perekondade Leedu, Läti ja Eesti territooriumilt väljasaatmise korra kohta.

1. Väljasaatmisele kuuluvad: kulakud ja nende pered, illegaalselt elavate, relvastatud kokkupõrgetes tapetud ning süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide pered, vaenulikku tegevust jätkavad legaliseeritud bandiidid ja nende pered, samuti represseeritud bandiitide abistajate pered.

Välja saadetakse kõik äratoodud perede täisealised liikmed ja nende lähedased sugulased, kes nendega koos elavad. Alaealised pereliikmed suunduvad väljasaatmiskohtadesse koos oma lähedastega.

2. Väljasaatmisele ei kuulu pered, mille koosseisus on isikuid, kes on teeninud Suure Isamaasõja ajal Nõukogude armee ridades ja partisanisalkades, kes teenivad Nõukogude armees, aga ka need, keda on autasustatud Nõukogude Liidu ordenite ja medalitega ja kellel on riigi ees erilisi teeneid.

3. Iga väljasaatmisele kuuluva perekonna kohta viiakse sisse arvestustoimik. Arvestustoimiku sisseviimise aluseks on:

a) kulaku ja tema perekonna puhul – väljavõte liiduvabariigi Ministrite Nõukogu kinnitatud väljasaatmisele kuuluvate kulakute perede nimekirjast;

b) süüdimõistetud bandiitide, bandiitide abistajate ja natsionalistlike organisatsioonide liikmete perede puhul – kohtu otsuse või NSVL MGB/MVD Erinõupidamise otsuse koopia;

tapetud bandiidi pere puhul – uurimismaterjalid või kontrollitud agentuurmaterjalid, mis kinnitavad tapetu liikmelisust bandes;

g) illegaalselt elava bandiidi pere puhul – agentuur-, uurimis või muud dokumendid, mis kinnitavad tema osalust bandes;

d) legaliseeritud bandiitide ja nende perede puhul – agentuur uurimismaterjalid bandiitlik-kuritegeliku tegevuse kohta kuni legaliseerimiseni ja vaenuliku tegevuse kohta pärast legaliseerimist.

4. Väljasaatmisoperatsiooni valmistavad ette ja viivad läbi NSVL MGB volinikud, kes nimetavad oma vastutavad esindajad valdadesse ja maakondadesse.

Maakondade volinike ja MGB valdade operatiivgruppide ülemate korraldusse eraldatakse vastavalt väljasaadetava kontingendi arvule vajalik kogus operatiivkoosseisu, vägesid ja transporti.

Iga MGB volinik maakonnas töötab välja väljasaatmise plaani, mille kinnitab operatsiooni liiduvabariigi juhtkond.

5. Volinikud maakondades õpivad koos MGB maakonnaosakondade ülemate ja nende korraldusse antud väeüksuste komandöridega põhjalikult tundma liikumismarsruute asustatud punktidest kuni välja saadetavate ešelonidele pealelaadimise punktideni, määravad ära vajalikud kohad varitsuste organiseerimiseks, töötavad välja välja asustatud punktide ümberpiiramise plaani ja määravad kindlaks väereservide paiknemise kohad, kust on kõige kiiremini võimalik vägesid välja paisata juhul, kui tekivad mingisugused vahejuhtumid.

6. Väljasaatmine toimub pärast seda, kui liiduvabariigi riikliku julgeoleku minister ja prokurör on toimiku kokkuvõtte kinnitanud. Kokkuvõtted kulakute toimikutes kinnitab ainult liiduvabariigi minister. Pärast väljasaatmise lõpetamist saadetakse arvestustoimikud kulakute ja nende perekondade, illegaalselt elavate, relvastatud kokkupõrgetes tapetud ning süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondade, vaenulikku tegevust jätkavate legaliseeritud bandiitide ja nende perekondade, samuti represseeritud bandiitide abistajate perekondade kohta läbivaatamiseks NSVL MGB Erinõupidamisele.

7. Väljasaadetavatele selgitatakse, et Nõukogude valitsuse otsusel kuulub see perekond väljasaatmisele Nõukogude Liidu kaugematesse piirkondadesse kui kulaku perekond või siis seoses sellega, et pereliikmed olid võidelnud Nõukogude võimu vastu.

Sealjuures selgitatakse üksikasjalikult, kui palju ja missugust omandit on lubatud kaasa võtta. Väljasaadetavatele pereliikmetele tehakse ettepanek anda ära võimalikud olemasolevad relvad, illegaalne kirjandus jne, sõltumata selle tulemustest viiakse elumajas ja talus läbi põhjalik läbiotsimine.

Pärast hoiatust, et vastupanu või väljasaatmise eest põgenemise korral võetakse nad vastutusele, tehakse ettepanek asuda omandit kokku pakkima.

8. Väljasaadetavatel lubatakse endaga kaasa võtta kõik neile kuuluvad väärisesemed, raha, riided, jalanõud, toidunõud jt kodutarbed, väike põllumajandus-, käsitöö- ja koduinventar ning toidutagavarad kogukaaluga kuni 1500 kilogrammi perekonna kohta.

9. Paigale jääva omandi ja kariloomad kirjutatavad üles väljasaatmisele kaasatud kohaliku võimu esindajad, kes kindlustavad selle säilimise kuni Nõukogude võimu organite otsuseni.

10. Väljasaadetava perekonna äraviimise käigus täidetakse perepea küsitlusleht ja kaks eksemplari kindlaksmääratud vormis õiendit iga pere kohta. Üks õiendi eksemplar antakse konvoiülemale pealelaadimispunktis, teine eksemplar lisatakse koos konvoiülema allkirja ja küsitluslehega arvestustoimikusse.

11. Kõik isikud, kes asuvad majades, kus toimub väljasaatmine, tuleb kinni pidada, sealjuures võtab operatiivtöötaja pärast dokumentide kontrolli ja isiku kindlakstegemist vastu otsuse, kas vabastada nad pärast operatsiooni või suunata kinnipeetav MGB maakonnaosakonda.

12. Mõne väljasaatmisele kuuluva pereliikme puudumisel või võimalike ebatäpsuste puhul pere koosseisu andmetes selgitatakse välja puuduvate asukohad ja tehakse vastav märge õiendisse.

Kui puuduv isik asub samas asukohas, võetakse tarvitusele meetmed tema kinnipidamiseks ja saatmiseks pealelaadimispunkti.

13. Isikuid, kes kuuluvad väljasaatmisele, kuid hoiduvad sellest kõrvale või kes ei viibi operatsiooni läbiviimise ajal antud piirkonnas, otsitakse järgnevalt taga ja nad etapeeritakse asumisele nende perekonna asukohta.

14. Operatsiooni läbiviimise protsessis peab operatiivkoosseis arvestama sellega, et väljasaadetavate majades võivad paikneda punkrid relvastatud bandiitidega, või võimalike ekstsessidega – relvastatud vastupanuga väljasaatmisele ja rünnetega operatiivgruppidele.

Relvastatud vastupanu osutamisel või muude ekstsesside puhul on operatiivvolinik kohustatud need likvideerima juba eos, kasutades vajalikel juhtudel relva

15. Väljasaadetavate veoks kogumispunktidesse on lubatud kaasata kohaliku võimu esindajate kaudu hobutransporti.

16. Kõik väljasaadetavad, kes on toodud pealelaadimisjaama, antakse allkirja vastu üle MVD vägede konvoi ülemale.

NSVL MGB 2. peavalitsuse 2-N osakonna ülema asetäitja polkovnik (DONTSOV)

„NÕUS“ NSVL MGB 2. peavalitsuse ülema asetäitja kindralleitnant RAIHMAN

=================================================

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi toimik „Priboi“

3. Dokument II-1. MGB Tallinna linnaosakonna operatsiooniplaan

„KINNITAN“ „KINNITAN“

EESTI NSV RIIKLIKU NSV LIIDU RIIKLIKU

JULGEOLEKU JULGEOLEKU

MINISTER MINISTEERIUMI VOLINIK

KINDRALMAJOR KINDRALMAJOR

(KUMM) /allkiri/ (JERMOLIN) /allkiri/

15. märts 1949. aastal 15. märts 1949. aastal

PLAAN

OPERATSIOONI „PRIBOI“ OPERATIIVABINÕUDE REALISEERIMISEKS TALLINNA LINNAS

I. ÄRAVIIMISELE KUULUVA KONTINGENDI HULK

1. „PRIBOI“ realiseerimiseks on juhtkonna kinnitatud plaani järgi Tallinna linna neljast rajoonist vaja ära tuua kulaklikku, bandiitlikku ja muud nõukogudevastast elementi 320 perekonda ja 224 üksikisikut, kes tuleb toimetada pealelaadimispunkti ja anda üle NSV Liidu Siseministeeriumi konvoivägede esindajatele sihtkohta saatmiseks.

Elemendi hulgad, mis tuleb linna igast rajoonist ära tuua, on järgmised:

Rajoonid	Kulakute, bandiitide ja muude nõukogudevastaste elementide perekonnad	Üksikisikud MGB linna- ja maakonnaosakondade ülesandel	Kokku rajoonis inimesi
Keskrajoon	73/182	68	250
Kalinini rajoon	107/255	66	321
Mere rajoon	64/148	58	206
Nõmme rajoon	76/195	32	227
Kokku	320/780	234	1004

Perekondade keskmine koefitsient – 2,4

2. Kinnitatud plaani tagamiseks luua juhtkonna kinnitatud arvestustoimikute reserv 107 muu perekonna kohta arvestusega üks reservperekond 2 äraviimisele kuuluva perekonna kohta, kes tuleb osaliselt või täielikult väljasaatmiseks kinni võtta sõltuvalt põhikontingendi äraviimisel kujunenud olukorrast või juhtkonna juhtnööridest. Tallinna linnas riikliku julgeoleku ministeeriumi teiste linna- ja maakonnaosakondade ülesandel kindlaks tehtud üksikisikud, arvult 224, saata operatsiooni käigus välja täielikult.

II. OPERATSIOONI ETTEVALMISTAMISE ORGANISATSIOONILISED JA TEHNILISED ABINÕUD

Operatsiooni valmisoleku kindlustamiseks võtta tarvitusele järgmised organisatsioonilis-ettevalmistavad meetmed:

1. Luua Tallinna linnas järgmise struktuuriga operatiivaparaat operatsiooni läbiviimiseks:

operatiivgrupid;

riikliku julgeoleku ministeeriumi linnaosakonna rajoonivolinikud;

pealelaadimispunkt;

operatsiooni juhtkond linnas.

2. Luua 216 operatiivgruppi, nendest 160 operatiivgruppi perekondade äratoomiseks riikliku julgeoleku ministeeriumi Tallinna linnaosakonna toimikute järgi (arvestusega 2–3 perekonda 1 operatiivgrupi kohta) ja 56 operatiivgruppi üksikisikute äratoomiseks Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi teistes linna- ja maakonnaosakondades kinnitatud toimikute järgi (arvestusega 4 üksikisikut 1 operatiivgrupi kohta) koosseisus:

operatiivgrupi vanem (riikliku julgeoleku ministeeriumi operatiivtöötaja) 1

riikliku julgeoleku ministeeriumi vägede sõdur 1

militsionäärid (üks perekonna kohta) 2–3

nõukogude ja parteiaktiiv (kaks perekonna kohta) 4–6

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––
kokku: 8–11 inimest

Koostada operatiivgruppide vanemate nimekiri rajoonide kaupa.

Kuna linna operatiivgruppide jaoks eraldatud riikliku julgeoleku ministeeriumi operatiivkoosseisu on puudu (on eraldatud ainult 130 inimest, kusjuures operatiivgruppe on 216), kasutada operatiivgruppide vanematena ka siseministeeriumi ja miilitsa operatiivkoosseisu.

Planeerida igale operatiivgrupile ühe 3-tonnise auto eraldamine.

3. Võimalikult suure operatiivsuse ja operatiivgruppide tegevuse kontrolli tagamiseks luua Tallinna linnas operatiivseks juhtimiseks 4 rajoonikeskust eesotsas riikliku julgeoleku ministeeriumi operatiivtöötajaga ja nimelt:

KESKRAJOONIS

rajoonivolinik – Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. osakonna jaoskonnaülem major JUDIN,

tema abi – Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi linnaosakonna ülema asetäitja kapten SAVELJEV;

KALININI RAJOONIS

rajoonivolinik – Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. osakonna jaoskonnaülem leitnant MUMM;

tema abi – Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi linnaosakonna vanemoperatiivvolinik major TRESKIN;

MERERAJOONIS

rajoonivolinik – Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi jaoskonna 2-N ülema asetäitja kapten PATARAKIN,

tema abi – Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi [Tallinna] linnaosakonna vanemoperatiivvolinik kapten VEDEŠKIN;

NÕMME RAJOONIS

rajoonivolinik – Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. osakonna jaoskonnaülem major [Jossif] KROON,

tema abi – Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi linnaosakonna vanemoperatiivvolinik major [Mihhail] BARINOV,

kellele allutada rajoonis tegutsevad operatiivgrupid ja rajoonivolinike käsutusse eraldatud autokolonnide dispetšerid.

Planeerida rajoonivolinikele 1 siseministeeriumi operatiivtöötaja ja 1 militsionäär, aga ka üks sõiduauto side pidamiseks operatiivgruppidega ja 5 reservveoautot operatiivgruppidele abi osutamiseks transportimisel juhuks, kui autodega juhtuvad ettenägematud avariid.

Luua iga rajoonivoliniku juurde 5 reservoperatiivgruppi esimestest operatiivgruppidest, kes on oma ülesande täielikult täitnud (reservi kindlustab operatsiooni juhtkonna esindaja pealelaadimispunktis vanemleitnant KUDINOV).

Kinnitada rajoonivolinike asukohaks pärast operatiivgruppide väljasõitu vastava rajooni miilitsaosakond.

4. Kinnitada Tallinna linnast äraviidavate „PRIBOI“ objektide vagunitesse laadimiseks üks pealelaadimispunkt – Ülemiste jaamas, mis asub 8 km Tallinna linnast kagus. Lähtudes äraviimisele kuuluvate objektide arvust, planeerida 58 vaguni etteandmine pealelaadimisjaama.

Eraldada komandantuuri koosseisu: 3 operatiivtöötajat, 1 uurija, 1 tõlk, 1 masinakirjutaja, 1 arst ja 1 meditsiiniõde. Määrata komandantuuri koosseisu personaalselt järgmised isikud:

a) pealelaadimispunkti komandandiks – Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakonna 2-N ülem polkovnik sm TAEVERE;

b) komandandi asetäitjateks: Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakonna 2-N jaoskonnaülem vanemleitnant ANDREJEV, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakonna 2-N jaoskonnaülema asetäitja leitnant sm VERTMAN;

c) uurijaks – Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi uurimisosakonna jaoskonnaülem vanemleitnant sm [Moiša] VAINRUB;

d) tõlgiks – Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakonna 2-N operatiivvolinik nooremleitnant VASSMAN;

e) 1 masinakirjutaja (Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi kaadriosakonna korralduse alusel);

f) arstiks – Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi majandusosakonna sanitaarjaoskonna meditsiiniteenistuse major sm OTSMAN, kelle juurde komandeerida riikliku julge oleku ministeeriumi sanitaarjaoskonnast meditsiiniõde.

Eraldada pealelaadimispunkti komandandi käsutusse riikliku julgeoleku ministeeriumi vägede 260. laskurpolgu koosseisust 10 sõdurit ohvitseri juhtimisel ja Eesti NSV Siseministeeriumi linna miilitsavalitsuse koosseisust 3 miilitsat pealelaadimispunkti toodava kontingendi valvamiseks, pealelaadimiskoha lähiümbruse kaitse tagamiseks, kontrolli-läbilaskepunkti loomiseks pealelaadimiskoha läheduses asuvatel teedel ja majakate organiseerimiseks operatiivautode liikumismarsruutidel teel pealelaadimisjaama.

Selleks et tagada komandandi pidev side operatsiooni juhtkonnaga Tallinnas ja oma postidega, paigaldada vagunite etteandmise ajaks peale laadimispunkti 2 linnatelefoni ja eraldada komandandi käsutusse:

sõiduautosid – 1.

Määrata kindlaks, et komandant kannab vastutust „PRIBOI“ kontingendi isikute kontrollimise, õigeaegse vastuvõtmise, valvamise, vajaliku läbitöötamise ja kehtestatud korras NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi konvoivägede esindajatele üleandmise eest.

Pealelaadimispunkti tegevusest annab komandant aru operatsiooni Tallinna linna juhtkonnale.

5. Operatsiooni Tallinna linna juhtkonda kuuluvad: NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi volinik Tallinna linnas – Eesti NSV riikliku julgeoleku ministri asetäitja polkovnik PASTELNJAK,

asetäitja – NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi vägede volinik alampolkovnik sm AVERJANOV,

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna linna osakonna ülema asetäitja major sm ALEKSEJEV.

Eraldada operatsiooni Tallinna linna juhtkonna käsutusse:

a) korrapidajaks operatsiooni juhtkonna juures ja juhtkonna operatiivülesannete täitmiseks:

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. osakonna ülema asetäitja kapten sm SALMOLAINEN,

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. osakonna jaoskonnaülema asetäitja kapten sm GOOP,

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. osakonna vanemoperatiivvolinik leitnant sm PAJU.

b) Filtreerimis- ja juurdlusgrupp operatsiooni käigus kinnipeetud isikute ülekuulamiseks ja filtreerimiseks koosseisus:

vanemuurija – vanemleitnant SEMÕKIN (grupi vanem),

vanemuurija – kapten ŠARAPOV,

vanemuurija – leitnant KURITSKI,

uurija – leitnant OSEPP,

tõlgid – nooremleitnandid sm KLAUS, sm [Veera] KOZLOVA.

c) Arvestustoimikutest vajalike teadete saamiseks – Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna linna osakonna operatiivvolinik nooremleitnant BELJATŠKOV.

d) Masinakirjutaja – nooremleitnant AVDONINA.

Juhtkonna side tagamiseks rajoonivolinike, operatiivgruppide ja peale laadimispunktidega eraldada juhtkonnale:

sõiduautosid – 3.

Luua avariide ja muude ettenägematute asjaolude puhuks operatsiooni juhtkonna juurde reserv koosseisus 5 veoautot.

e) Komandeerida operatsiooni juhtkonna juurde Miilitsavalitsuse linnaosakonna ülem alampolkovnik [Eduard] SIMON ja Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse riikliku autoinspektsiooni ülema asetäitja major [Sergei] LUKAŠEV.

6. Eraldada operatsiooni juhtkonna esindajaks pealelaadimispunktis, raportite ja materjalide vastuvõtmiseks operatiivgruppide vanematelt ning operatsiooni juhtkonnale aruannete esitamiseks operatsiooni käigu kohta rajoonides – Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakonna 2-N jaoskonnaülem vanemleitnant KUDINOV. Määrata talle abiks riikliku julgeoleku ministeeriumi linnaosakonna juurde komandeeritud operatiivkoosseisust leitnant GATAULIN.

Ülesande täitnud operatiivgruppide kogu koosseis läheb sm KUDINOVI käsutusse, kes täidab selles küsimuses operatsiooni juhtkonna juhtnööre.

7. Varuda operatiivgruppide vanemate, rajoonivolinike ja pealelaadimispunkti komandandi jaoks järgmised operatsiooniks vajalikud dokumendid.

Operatiivgruppide vanematele:

a) operatiivülesanded operatiivgruppide vanematele vastavalt kinnitatud vormile, milles peavad olema ära näidatud operatiivgrupi poolt äraviimisele kuuluvate perekondade aadress ja koosseis või üksikisikute aadress;

b) üks eksemplar Nõukogude valitsuse otsuse teksti Eesti NSV-st NSV Liidu kaugetesse piirkondadesse asumisele saatmise kohta suuliseks teatamiseks perekonnapeale (või üksikisikule);

c) küsitluslehed arvestusega üks blankett perekonna (või üksikisiku) kohta, kes kuuluvad väljasaatmisele, ja üks küsitluslehe reservblankett iga perekonna (või üksikisiku) kohta;

d) kaks eksemplari õiend-kviitungi blanketti iga perekonna (või üksikisiku) kohta ja kaks varublanketti operatiivgrupile;

e) kaks läbiotsimise protokolli blanketti [ühe] operatiivgrupi kohta.

MÄRKUS: Nii rikutud kui ka kasutamata jäänud blanketid tuleb arvestuse alusel ära anda sm KUDINOVILE, kes omakorda tagastab need Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi linnaosakonnale.

Õiend marsruudi kohta, milles on ära näidatud nende käsutusse eraldatud auto number ja nende poolt äraviidava kontingendi pealelaadimisjaama toimetamise marsruut;

g) rajoonivoliniku, pealelaadimispunkti, operatsiooni juhtkonna, operatsiooni juhtkonna korrapidaja aadresside ja telefonide nimekiri, mille (väljaarvatud pealelaadimispunkt) ta teeb teatavaks operatiivgrupi koosseisule;

h) raporti blanketid ülesande täitmise kohta arvestusega 1 blankett iga perekonna või üksikisiku kohta.

Rajoonivolinikele:

a) rajoonist väljasaatmisele kuuluvate perekondade ja üksikisikute nimekiri, kus on ära näidatud operatiivgruppide vanemad, kes on saanud ülesande nad ära tuua;

b) Tallinna linna plaan sellele kantud rajooni operatiivautode pealelaadimispunkti liikumise marsruutidega;

c) operatsiooni juhtkonna juhtivkoosseisu ja korrapidaja aadresside ja telefoninumbrite nimekiri, samuti pealelaadimispunkti telefoninumbrid;

d) nende autonumbrite ja juhtide nimekiri, mis kuuluvad rajooni kolonni ja rajoonivoliniku reservi.

Pealelaadimispunkti komandandile:

a) Tallinna linnast väljasaatmisele kuuluvate perekondade ja üksik isikute üldine nimekiri, kus on ära näidatud operatiivgruppide vanemad, kes on saanud isikute äratoomise ülesande;

b) rajoonivolinike, aga ka operatsiooni juhtkonna ja juhtkonna korrapidaja telefoninumbrite ja asukohtade nimekiri. Kõik need dokumendid kuuluvad eraldi nimeliste pakettidena üleandmisele operatiivgruppide vanematele, rajoonivolinikele ja pealelaadimispunkti komandandile allkirja vastu väljaandmislehel.

III. OPERATSIOONI LÄBIVIIMISE ORGANISATSIOONILISED JA OPERATIIVSED ABINÕUD

1. Pärast korralduse saamist operatsiooni kuupäeva kohta organiseerib operatsiooni juhtkond operatsiooni üheaegse läbiviimise linna kõigis rajoonides sellise arvestusega, et alustada seda kell 24.00 ja viia põhiliselt lõpule järgmise päeva kella 6.00-ks, see tähendab 6 tunni jooksul.

2. Operatsiooni vajalikul tasemel teostamise tagamiseks viib operatsiooni juhtkond läbi järgmised üritused:

a) võtab varakult ühendust Eesti NSV Siseministeeriumiga, kes annab juhtnöörid Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse riiklikule autoinspektsioonile, et tagada operatsiooni päeval kella 16.00-ks süütul ettekäändel 250 kolmetonnise veoauto, 8 sõiduauto ja 6 külgkorviga mootorratta mobiliseerimine ja üleandmine riikliku julgeoleku ministeeriumi linnajuhtkonnale.

Autode kogunemise kohad ja mobiliseerimise ettekääne määratakse kindlaks kokkuleppel riikliku autoinspektsiooniga. Autojuhtide koosseisu lahkumine parkimiskohtadest keelatakse kategooriliselt.

Tehnilise jälgimise kindlustamiseks, autode tankimiseks ja õigeaegseks väljasõiduks rajoonivolinike nõudmisel: eraldada korra kindlustamiseks kokkuleppel riikliku autoinspektsiooniga üks autoinspektor iga kolonni kohta;

eraldada riikliku julgeoleku ministeeriumi ja siseministeeriumi majandusosakonna ja riikliku julgeoleku ministeeriumi 260. laskurpolgu aparaadist autode tankimiseks iga kolonni kohta kaks tankimisautot, tagades nende viibimise parkimiskohas vajaliku hulga kütuse ja määrdeõliga;

anda igale autokolonnile siseministeeriumi operatiivkoosseisust juurde 1 dispetšer (seal, kus neid on mitu, määratakse üks vanemaks), kelle ülesandeks on pidada arvestust rajoonile eraldatud autode üle, koostada juhtide koosseisu nimekirjad ja tagada autode õigeaegne väljasõit rajooni voliniku nõudmisel.

b) Operatsiooniks määratud päeval organiseerib operatsiooni juhtkond kella 19.00-ks partei linnakomitee sekretäri kaastegevusel rajoonide kaupa partei- ja nõukogude aktiivi kogunemise ja Eesti NSV siseministri kaastegevusel siseministeeriumi ja miilitsa operatsioonist osa võtma määratud isikkoosseisu kogunemise. Inimeste kogunemine organiseeritakse ettekäändel, et Eesti NSV Siseministeerium ja partei linnakomitee korraldavad nõupidamise teemal „Abinõudest võitluse tugevdamiseks kriminaalkuritegevusega ja ühiskondliku korra kindlustamiseks Tallinna linnas“. Partei- ja nõukogude aktiivi kogunemise määratud kellaajaks tagavad partei linnakomitee sekretäri korraldusel partei linna rajoonikomiteede sekretärid, kes ise on kogunemiskohtades ja osalevad inimeste valimises operatiivgruppidesse.

Siseministeeriumi ja miilitsatöötajad saabuvad kogunemiskohta oma vanemate ülemate juhtimisel Eesti NSV siseministri korraldusel.

Kinnitada järgmised parteiaktiivi ning siseministeeriumi ja miilitsatöötajate kogunemiskohad:

Keskrajoonis – Eesti NSV Siseministeeriumi klubi Vana- Viru tänaval,

Kalinini rajoonis – raudteelaste klubi Kopli tänaval, Mererajoonis – Meremeeste maja Uus-Sadama tänaval, Nõmme rajoonis – Nõmme rahvamaja Pärnu maanteel. Linna rajoonikomiteede sekretärid ja siseministeeriumi gruppide vanemad ülemad annavad kogunemiskohta saabunud nõukogude ja parteiaktiivi, aga ka siseministeeriumi ja miilitsatöötajate nimekirjad üle rajoonivolinikele kella 21.00-ks.

Kohaletulnute väljumine kogumispunkti piiridest enne operatsioonile väljasõitmist keelata, tagada range kontroll.

c) Samal päeval kell 18.30 kogub operatsiooni juhtkond Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi hoonesse (parteikomitee klubi) kõik rajoonivolinikud ja operatiivgruppide vanemad, et anda neile operatiivülesanded ja vajalikud dokumendid ning instrueerida neid operatsiooni läbiviimise kohta. Instrueerimise viib läbi Eesti NSV riikliku julgeoleku ministri asetäitja polkovnik sm PASTELNJAK. Operatiivülesanded ja vajalikud dokumendid jagab pärast instrueerimist nõupidamisel kätte Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallina linna osakonna ülema asetäitja major ALEKSEJEV.

d) Pärast instrueerimist ja operatiivülesannete saamist suunduvad rajoonivolinikud ja operatiivgruppide vanemad siseministeeriumi ja miilitsatöötajate ning nõukogude- ja partei aktiivi kogunemiskohta, mis on ette nähtud operatiivgruppide komplekteerimiseks ning kus viivad läbi üldise instrueerimise ja operatiivgruppide komplekteerimise ettenähtud arvestuste alusel. Rajoonivolinike ja operatiivgruppide vanemate toimetamine Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumist operatiivgruppide kogumiskohtadesse toimub reservautodega.

e) Pärast operatiivgruppide komplekteerimist kannavad rajoonivolinikud operatsiooni linnajuhtkonnale ette valmisolekust ja ootavad käsku operatsiooni alustamiseks. Sellise käsu saamisel annavad nad vajalikud korraldused dispetšeritele autode eraldamiseks ja saadavad operatiivgrupid ülesandeid täitma.

3. Määrata kindlaks operatiivgruppide vanemate tegevuse kord operatiivülesannete täitmisel järgmiselt:

a) jõudnud esimesele aadressile, blokeerib operatiivgrupi vanem tema käsutuses olevate inimestega korteri või maja, kus asuvad teda huvitavad objektid, pärast seda läheb korterisse, teeb passide või muude dokumentide järgi kindlaks objektide isikud, teeb perekonnapeale (või üksikisikule) teatavaks Nõukogude valitsuse otsuse väljasaatmise kohta, hoiatab käitumise kohta, teostab isiku ja korteri läbiotsimise, et leida ja ära võtta relvad ja nõukogudevastased dokumendid, koostades nende avastamise korral läbiotsimisprotokolli, annab perekonnale asjade kokkupanemiseks vajalikul määral aega, täidab küsitluslehe ühes eksemplaris ja õiend-kviitungi 2 eksemplaris, misjärel annab selle perekonna (üksikisiku) 1 militsionääri ning 2 nõukogude ja parteiaktiivi kuuluva inimese valve alla, ise aga läheb koos operatiivgrupi ülejäänud inimestega järgmisele aadressile (aadressidele), kus viib järjekindlalt läbi needsamad tegevused;

b) lõpetanud operatiivgrupi ülesannetesse kirja pandud viimase perekonna kokkukogumise, laadib perekonna koos neile kuuluvate asjadega autole, sõidab sealt autoga tagasi eelmisele aadressile (või aadressidele), kus järjekindlalt laadib ärasaatmiseks ettevalmistatud perekonna autole, jättes igale aadressile nõukogude ja parteiaktiivi kaks esindajat mahajäänud vara valvamiseks ja selle üleandmiseks kohalike võimuorganite käsutusse, pärast seda toob need perekonnad ja nende kaasa võetud vara isiklikult pealelaadimispunkti, kus annab nad allkirja vastu üle pealelaadimispunkti komandandile;

c) andnud pealelaadimispunktis tema äratoodud perekonnad üle, võtab operatiivgrupi vanem pealelaadimispunktis ühendust operatsiooni juhtkonna esindajaga (vanemleitnant KUDINOVIGA) ja annab talle operatiivülesande täitmisest kirjaliku raportiga aru iga perekonna (või üksikisiku) kohta eraldi, näidates selles ära, kelle ta on nõukogude ja parteiaktiivist jätnud vara valvama. Operatiivgrupi vanem lisab raportile õiend-kviitungi perekonna üleandmise kohta, väljasaatmise teadaande teksti, rikutud ja kasutamata jäänud küsitluslehtede ja õiend-kviitungite blanketid, aga ka tema poolt läbiotsimisel ära võetud relvad ja nõukogudevastased materjalid koos läbiotsimisprotokolliga, pärast seda läheb ta koos operatiivgrupi koosseisuga üle sm KUDINOVI käsutusse.

MÄRKUS: Juhul kui operatiivgrupp ei täitnud ülesannet täielikult, jääb operatiivgrupi vanem koos oma koosseisuga rajoonivoliniku käsu tusse, kuni ta on ülesande täitnud.

d) Juhul kui operatsiooni teostamisel osutavad äraviimisele kuuluvad elemendid relvastatud vastupanu või tekivad mingid ohtlikud ekstsessid, võtab operatiivgrupi vanem vastavalt erijuhendile kasutusele otsustavad abinõud relvastatud vastupanu mahasurumiseks ja tekkinud ekstsessi likvideerimiseks eos. Intsidendi tekkimisest kannab viivitamatult ette rajoonivolinikule või operatsiooni linnajuhtkonnale;

e) kõik kõrvalised isikud, kes on äraviimisele kuuluva objekti korteris, otsib operatiivgrupi vanem läbi, võtab neil kaasasolevad isiklikud dokumendid ära ja suunab nad valve all rajoonivoliniku juurde isiku kindlakstegemiseks ja kontrollimiseks, kas teda ei otsi taga riikliku julgeoleku ministeeriumi organid.

4. Rajoonivolinikud rakendavad järgmisi meetmeid:

a) võtavad vastu nende käsutusse eraldatud siseministeeriumi ja miilitsa töötajad ning nõukogude ja parteiaktiivi ning komplekteerivad neist operatiivgrupid;

b) viivad läbi operatiivgruppide üldise instrueerimise; c) kindlustavad operatiivgrupid autodega rajooni autokolonni koosseisust või reservist;

d) hoiavad tihedat sidet rajoonis tegutsevate operatiivgruppidega, et olla täielikult ja kogu aeg kursis operatsiooni toimumiskohas valitseva olukorraga;

e) osutavad vajaduse korral kiiresti abi operatiivgruppidele (transpordiga, elavjõuga) nende endi antud operatiivülesannete õigeaegseks täitmiseks;

f) kuulavad üle ja filtreerivad kahtlased isikud, kelle operatiivgrupid on kinni pidanud ja toonud operatiivsektorisse.

5. Selleks et vältida rahvarohkeid tänavaid ja keskväljakuid äraviidava kontingendi toimetamisel pealelaadimiskohta, kinnitada järgmised kolm operatiivautode liikumise peamist marsruuti (vt marsruutide tähistusega linnaplaani):

MARSRUUT nr 1

Kalinini rajooni põhja- ja idapoolse osa, Keskrajooni põhjapoolse osa ja kogu Mererajooni jaoks kehtestatakse järgmine marsruut sõiduks pealelaadimiskohta: Kopli – Tööstuse (Soo) – Põhja puiestee – Mere puiestee – Siimoni – Karu – Hollandi – Uus-Sadama – Tombi – Lubja – Tartu maantee – Suur-Raevalla – Väike-Raevalla – Ülemiste jaam.

MARSRUUT nr 2 Kalinini rajooni idapoolse osa, aga ka Keskrajooni lääne- ja lõunapoolse osa jaoks kehtestatakse marsruut: Kadaka tee – Paldiski maantee – Koidu – Väike-Ameerika – Kingissepa – Masina – Tartu maantee – Suur-Raevalla – Väike-Raevalla – Ülemiste jaam.

MARSRUUT nr 3 Kogu Nõmme rajooni ja Keskrajooni Tondi piirkonna jaoks kehtestatakse marsruut: Vabaduse puiestee – Pärnu maantee – Järve – Ülemiste – Suur-Raevalla – Ülemiste jaam.

6. Soovimatute intsidentide ennetamiseks organiseerib operatsiooni juhtkond vedude ajaks eriplaani alusel öise patrullimise peamistel marsruutidel mootorratturite liikuvate paarispiilkondadega arvestusega 2 paarispiilkonda igale magistraalile. Igasse neist kuuest piilkonnast eraldatakse 1 siseministeeriumi operatiivtöötaja ja 1 militsionäär.

7. Valve Eesti elektrijaamas

Linna elektrijaama katkematu töö tagamiseks seada operatsiooni läbiviimise ööl seal sisse riikliku julgeoleku ministeeriumi operatiivtöötaja valve.

Eraldada valvesse riikliku julgeoleku ministeeriumi linnaosakonna operatiivvolinik nooremleitnant ŠAMŠURIN ja üks siseministeeriumi operatiivtöötaja.

Aruandlus operatsiooni käigust ja tulemustest esitatakse juhtkonna määratud korras.

MÄRKUS: Juhul kui sõdureid jääb puudu, asendatakse nad siseministeeriumi või miilitsatöötajatega. LISA: Andmed elavjõu ja transpordi koguvajaduse kohta operatsiooni läbiviimiseks Tallinna linnas.

EESTI NSV MGB TALLINNA LINNA OSAKONNA ÜLEMA ASETÄITJA

MAJOR

ALEKSEJEV

NSV LIIDU MGB VOLINIK

POLKOVNIK

PASTELNAK

20. märtsil 1949. a Tallinnas

=================================================

4. Dokument II-2. Ettekanne operatsiooni „Priboi“ tulemuste kohta Tallinnas

Täiesti salajane

EESTI NSV RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTRILE
kindralmajor
seltsimees KUMMILE

NSV LIIDU RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTEERIUMI
VOLINIKULE
kindralmajor
seltsimees JERMOLINILE

ETTEKANNE

operatsiooni „PRIBOI“ tulemuste kohta Eesti NSV Tallinna linnas

„PRIBOI“ realiseerimise käigus oli vaja riikliku julgeoleku ministeeriumi juhtkonna kinnitatud plaani järgi võtta Tallinna linnas kinni 320 kulakute, bandiitide ja muu nõukogudevastase elemendi perekonda, kes tuli toimetada pealelaadimispunkti ja anda üle NSV Liidu Siseministeeriumi konvoivägede esindajatele sihtkohta saatmiseks. Peale selle tuli riikliku julgeoleku ministeeriumi juhtkonna juhtnööride kohaselt ära tuua 100 perekonda, kes moodustasid Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi linnaosakonna kinnitatud reservi. Seega kuulus Tallinna linnas äratoomisele, reserv kaasa arvatud, 420 perekonda. Operatsioon „PRIBOI“ algas Tallinna linnas 24. märtsi öösel vastu 25. märtsi.

Tallinna linnast väljasaatmisele kuuluva erikontingendi põhimass toodi ära ja toimetati pealelaadimisjaama kella 8.00-ks 25. märtsil. 25., 26. ja 27. märtsil toimus operatsiooni eest varjunud perekondade tagaotsimine ja äratoomine, samuti täideti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi maakonnaosakondade ülesandeid üksikisikute äratoomiseks.

27. märtsil vormistas riikliku julgeoleku ministeeriumi linnaosakond 56 uut arvestustoimikut, mis lülitati linnaosakonna reservi seoses selgunud ohuga, et üksikud riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnad ei täida plaani.

Tallinna linnas läbiviidud operatsiooni tulemusena on ära toodud, peale laaditud ja kahe ešeloniga ära saadetud 445 perekonda, koguarvuga 937 inimest, sealhulgas:

mehi – 208 inimest
naisi – 528 inimest
lapsi – 201 inimest.

Peale selle on Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi maakonnaja linnaosakondade taotlusel ära toodud 54 üksikinimest, sealhulgas:

mehi – 21 inimest
naisi – 33 inimest.

Äratoodute hulgas on kulakuid 40 perekonda, kokku 100 inimest; sellest arvust 37 perekonda 89 inimesega on ära toodud arvestustoimikute alusel, mis on vormistatud Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi teistes maakonna- ja linnaosakondades, sest me tegime kindlaks nende perekondade asumise Tallinna linnas.

320 perekonnast, kes olid juhtkonna kinnitatud plaani järgi kavas ära tuua, jäid ära toomata neli perekonda, kokku 9 inimest, kes varjusid enne operatsiooni algust ja keda ei ole käesolevaks ajaks üles leitud. Reservi kuulunud perekondadest jäi ära toomata 59 perekonda 138 inimesega erinevatel põhjustel ja nimelt:

haiguse tõttu – 5

kui väljasaatmisele mittekuuluvad (meheleminek, töövõimetus, jms) – 8

ei olnud operatsiooni ajal kodus – 46.

Nendest, kes ei olnud kodus, varjus suurem osa enne operatsiooni algust seoses nõukogudevastaste elementide poolt levitatud kuuldustega eelseisvast väljasaatmisest. Nimetatud kontingendi väljasaatmine toimus Tallinna linnas ilma mingite intsidentideta. Riikliku julgeoleku ministeeriumi operatiivkoosseis ja väed, aga ka siseministeeriumi ja miilitsatöötajad tervikuna, näitasid end operatiivülesannete täitmisel heast küljest. Operatsioonist osa võtma kutsutud partei- ja nõukogude aktiiv oli oma põhiosas püstitatud ülesande kõrgusel ja osutas operatsiooni käigus olulist abi. Operatsioonist osavõtnud inimeste moraalitu käitumise juhtumeid ei fikseeritud.

Leidsid aset kaks vahejuhtumit väljasaatmisel põgenenud kahe naisega.

Käesoleva aasta 25. märtsil hüppas hoolimata varitsusest (mis koosnes 1 võitlejast ja kahest aktivistist) Paldiski maantee 41 maja korter 1 aknast välja hetkel, kui võitleja oli läinud tulijatele ust avama ja aktivistid olid tegevuses nimestiku koostamisega, ja põgenes süüdimõistetud natsionalisti tütar LUTS, Inna Alfredi tütar, sündinud 1928. a, kõik selle perekonna ülejäänud liikmed otsiti üles ja toodi ära (operatiivgrupi vanem – Karjala-Soome NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi operatiivtöötaja leitnant LÕSSOV).

25. märtsil põgenes asjade laadimisel korterist autole aktivisti PALEVERE, V. A., tähelepanematust ära kasutades korteri tagauksest süüdimõistetud natsionalisti õde FREI, Maie, sündinud 1935. aastal, objekti ema ja teine õde võeti aga kinni ja laaditi ešelonile (operatiivgrupi vanem – sõjaväeosa 70085 riikliku julgeoleku ministeeriumi vastuluureosakonna vanemoperatiivvolinik VESSELOV).

ELANIKKONNA VASTUKAJAD

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna linnaosakonnas olemas olevatest agentuurmaterjalidest nähtub, et linna töörahvas suhtus kulakute ja bandiitlike elementide perekondade Eesti NSV territooriumilt väljasaatmise operatsiooni põhiliselt heatahtlikult.

Nii ütles tehase Ilmarine 73-aastane tööline KLEBA tsehhi paljude tööliste juuresolekul:

„Kui siin oleksid sakslased, oleksid nad juba ammu löönud maha need, kes neile meeltmööda ei ole, nüüd aga pole vaja seda karta – välja saadetakse need, kes on Nõukogude riigi ees süüdi.“

KLEBA avamust toetades rääkisid kohalviibivad töölised, et kulakud oleks tulnud juba ammu välja saata, nad elasid Eestis nagu parunid.

Mõned intelligentsi ringkondadesse kuuluvad isikud, aga ka nõukogudevastased elemendid, näevad läbiviidud väljasaatmisoperatsioonis märki lähenevast sõjast lääne ja Nõukogude Liidu vahel.

Mäetehnikumi õppejõud MEIBAUM, ÜK(b)P liige (5. osakond töötab teda läbi formulartoimiku alusel), ütles 28. III 49. a vestluses tehnikumi teiste õppejõududega (TANMAN ja VEIDERMAN):

„Ümberasustamine ei ole veel lõppenud, inimesi hakatakse ka edaspidi ümber asustama ja lõpuks viiakse välja kogu eesti rahvas, sealhulgas ka kommunistid.“

Kunstnik Viktor VOMPA ütles vestluses allikaga PRESTO 28. III 1949. aastal:

„Kordub 1941. aasta lugu. Väljasaatmine on kindel märk, et tuleb sõda. Ma ei tahaks olla venelaste ja meie kommunistide nahas. Nad kõik puuakse üles. See aeg jõuab kätte! Ma ise olen ka neil päevil ärevil ega ööbi kodus.“

Näitleja Enn LOO, Tallinna linnas asuva Draamateatri direktori asetäitja, ütles vestluses allikaga Pääsuke 26. III 49. aastal:

„Mäletad, ma ütlesin sulle, et varsti hakatakse välja saatma, aga sina ei uskunud. Näed nüüd isegi, et mul oli õigus. Nemad, tõprad, teevad seda väljasaatmist nii jultunult, et pane asjad kokku ja vagunisse. Kas siis niimoodi võib käituda inimestega, kes on siin sündinud ja elanud ning kõige tähtsam – nad ei ole milleski süüdi. Ma ise pole ka kindel, et mulle ei tulda järele, ma ei maga praegu ühelgi ööl. Ma kuulsin, et Šveitsi raadio oli juba rääkinud väljasaatmisest. Nemad seal teavad kõike. Öeldi ka, et varsti algab sõda.“

Allikas ARTIST laskis 27. III 49. aastal enda korterisse ööbima kirjanik Aadu HINDI, ÜK(b)P liikme (2. osakond töötab teda läbi formular toimiku alusel). Aadu HINT ütles vestluse käigus, et ta kardab väljasaatmist ja seoses sellega ei ole kaks päeva (25.–27. [märtsil]) kodus ööbinud. Aadu HINT ütles allikale, et kui tema (HINT) teaks, et lähemal ajal on oodata sõda, siis läheks ta kohe metsavennaks ja võitleks nõukogude korra vastu. Tema sõnade järgi on tal Viljandis ja Saaremaal tuttavaid, kellel on relvad.

Oma kavatsusest minna metsavendade juurde rääkis allikale ARTIST ka kaubandusministeeriumi varustusvalitsuse plaaniosakonna juhataja Hans MUTSO, kes vestluse käigus kirus nõukogude korda ja veenis allikat selles, et varsti puhkeb NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel sõda.

Nõukogudevastaste elementide meeleolu on rõhutud. Mõningad natsionalistlikud elemendid tehases Säde purjutasid operatsiooni päevadel, tulid tööle ebakaines olekus ja kuulutasid kõigi kuuldes, et pühitsevad „eesti rahva matusepäeva“.

Tehasetööline SAUSAUK ütles allikale „RAND“ 25. III 49. aastal, et ta oli 1941. aastal metsavendade jõugu liige ja kavatseb ka nüüd minna linnast ära metsa.

LISA: 1. Arvuline aruanne operatsiooni käigust Tallinna linnas ja 2. Lõppkokkuvõte „PRIBOI“ alusel Tallinna linnast väljasaadetud erikontingendi hulga kohta.

EESTI NSV MGB TALLINNA

LINNA OSAKONNA ÜLEMA

ASETÄITJA major

ALEKSEJEV

NSV LIIDU MGB VOLINIK

polkovnik

PASTELNJAK

31. märtsil 1949. aastal
Tallinnas

=================================================

5. Dokument II-11. MGB Valga maakonnaosakonna operatsiooniplaan

„KINNITAN“ „KINNITAN“

EESTI NSV RIIKLIKU NSV LIIDU RIIKLIKU

JULGEOLEKU JULGEOLEKU

MINISTER MINISTEERIUMI VOLINIK

KINDRALMAJOR KINDRALMAJOR

(KUMM) /allkiri/ (JERMOLIN) /allkiri/

15. märts 1949. aastal 15. märts 1949. aastal

PLAAN

toimiku „Priboi“ meetmete realiseerimiseks Eesti NSV Valga maakonnas

I. KONTINGENDI ISELOOMUSTUS

Valga maakonnas on vormistatud 487 toimikut kulakute perekondade, tapetud ja süüdimõistetud bandiitide perekondade, süüdimõistetud bandiidiabistajate ja natsionalistide perekondade kohta, kellest Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi korralduse alusel kuuluvad väljasaatmisele:

arvestustoimikuid vormistatud 487: neist kuulub väljasaatmisele

Kulakute perekondi	242	95
Tapetud bandiitide perekondi		-
Süüdimõistetud bandiidiabistajate perekondi	245	205
Kokku majapidamisi	487	400

Väljasaatmisele kuuluva 400 perekonna hulka kuuluvad kõige tõsisemate riiklike kurjategijate perekonnad, maakonna täitevkomitee nime kirjades olevad kulakute ja kõige suuremate viimasel ajal kindlaks tehtud kulakute perekonnad, ülejäänud 87 perekonda moodustavad reservi, kellest osa võetakse kinni juhul, kui mingit osa põhiperekondadest ei võeta väljasaatmiseks kinni.

Väljasaatmisele kuuluvateks loetakse __ inimest.

II. ARVESTUS JA JAOTUS

Operatsiooni üheaegseks läbiviimiseks, lähtudes sellest, et üks operatiivgrupp on suurusega 11 inimest:

operatiivgrupi ülem (operatiivtöötaja) 1

sõdurid 3

rahvakaitse võitlejad 2

nõukogude ja parteiaktiiv ning kontrollitud kolhoosnikud 6

[Üks operatiivgrupp] Peab välja saatma 4 perekonda, on vaja luua 100 operatiivgruppi, mille komplekteerimiseks on vaja:

operatiivkoosseisu 100 inimest

sõdureid 300 inimest

rahvakaitse võitlejaid 200 inimest

nõukogude ja parteiaktiivi 600 inimest

kokku: 1200 inimest

Operatsiooni juhtimiseks ja riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnas korrapidamiseks vajatakse

operatiivkoosseisu 3 inimest

sõdureid –

uurijaid 1 inimene

masinakirjutajaid 1 inimene

kokku: 5 inimest

2 pealelaadimispunkti:

operatiivkoosseisu 20 inimest

uurijaid 4 inimest

masinakirjutajaid 4 inimest

tõlke 6 inimest

Seega on operatsiooni läbiviimiseks vaja:

relvastatud jõud:

operatiivkoosseisu 128 inimest

sõdureid 300 inimest

rahvakaitse võitlejaid 200 inimest

kokku: 628 inimest

12. märtsi 1949. a seisuga on riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnas:

MGB maakonnaosakonna aparaadi operatiivkoosseisu 10 inimest

teistest organitest juurdekomandeeritud operatiivkoosseisu 9 inimest

MVD maakonnaosakonna ja miilitsa operatiivkoosseisu maakonna territooriumil paiknevate 30 inimest

MGB vastuluureorganite operatiivkoosseisu 6 inimest

kokku: 55 inimest

Relvastatud jõud:

MGB vägede ja organite sõdureid –

MVD vägede ja organite sõdureid 20 inimest

nõukogude ja parteiaktiivi ning kolhoosnikke 240 inimest

rahvakaitse võitlejaid 204 inimest

kokku: 464 inimest

Järelikult on olemasolevatele lisaks vaja:

operatiivkoosseisu 73 inimest

sõdureid 300 inimest

nõukogude ja parteiaktiivi 360 inimest

rahvakaitse võitlejaid –

masinakirjutajaid 4 inimest

kokku: 737 inimest

III. TRANSPORT

Lähtudes inimperekondade arvust, kes kuuluvad väljasaatmisele, vahemaadest väljasaatmise kohtadest kuni pealelaadimisjaama ja koondamispunktideni, aga ka teede ja sildade seisukorrast, on hobu-, auto- ja raudteetranspordi vajadus järgmine:

autosid 88
vaguneid 57
hobuveokeid 300

Transpordivahenditest on maakonnas arvele võetud ekspluatatsioonikõlblikke autosid 20, hobutransport mobiliseeritakse asustatud punktides operatsiooni käigus.

Kohalike organisatsioonide autode mobiliseerimine viia läbi partei maakonnakomitee kaudu.

Mobiliseeritud autod kontsentreerida operatsioonipäeva eelõhtul järgmistesse punktidesse:

10 autot „METSAMAJAND“
10 autot „AUTOBAAS“

Autotranspordi mobiliseerimine viia läbi ettekäändel, et kaugematest punktidest on vaja ära tuua vilja, puitu, puid ning teisi materjale ja kaupu. Mobiliseeritud autod saadetakse sihtpunktidesse pärast ettekande saamist, et erikontingent on kohal. Autod liiguvad kolonnides teejuhtide saatel, kes tunnevad piirkonda ja teid.

Operatsiooni ajaks on Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumist vaja maakonda saata 68 autot.

IV. SIDEVAHENDID

Operatsiooni päeval peetakse sidet riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna ning Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi, pealelaadimisjaamade komandantide ja koondamispunktide, aga ka operatiivgruppide vahel järgmiselt:

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumiga telefoni ja raadiojaamaga, pealelaadimisjaama komandantidega telefoni ja raadiojaamaga, koondamispunktidega telefoni ja raadiojaamaga, samuti peab iga operatiivgrupp vastastikust sidet virgatsitega. Juhuks kui on vaja nõuda abi, kehtestada valgussignaal „punane rakett“.

V. OPERATSIOONI AEG JA PROTSESS

a) Lähtudes maakonna operatiivsest olukorrast, väljasaadetavate elukohtade kompaktsusest, perekondades selliste täiskasvanud meeste olemasolust, kes on võimelised osutama relvastatud vastupanu, vahemaast koondamispunktide ja pealelaadimisjaama vahel, aga ka üksikute piirkondade nakatumisest banditismiga, muudame me osaliselt operatiivgruppide koosseisu ja perekondade arvu, mis ühel operatiivgrupil tuleb välja saata: üksikutel juhtudel suurendatakse see 5–6 perekonnani. Seega on otstarbekas luua 100 operatiivgruppi, mis komplekteerida riikliku julgeoleku ministeeriumi organite (sealhulgas riikliku julgeoleku ministeeriumi organitest meie juurde komandeeritud töötajatega), siseministeeriumi, sõdurite, riikliku julgeoleku ministeeriumi vägede sõdurite, miilitsa, rahvakaitse võitlejate ning nõukogude ja parteiaktiivi olemasoleva koosseisu arvelt.

b) Operatiivgrupid formeeritakse viivitamatult pärast seda, kui Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumist on saadud kinnitatud arvestustoimikud, arvestades territoriaalset hajutatust.

c) Igale operatiivgrupile kavandada lisaks väljasaatmisele kuuluvatele põhiperekondadele reservist veel 1–2 perekonda, kes saadetakse välja juhul, kui mingit hulka põhikategooria perekondi kinni ei võeta.

d) Kõikidele operatiivgruppidele teha ülesandeks tutvuda isiklikult ning seejuures konspiratiivselt väljasaatmisele kuuluvate perekondadega, õppida tundma juurdepääse taludele, valida välja teed väljasaadetavate konvoeerimiseks.

e) Valdadesse koondatud operatiivkoosseisu kasutada üksikbandiitide likvideerimise meetmete läbiviimiseks, illegaalide püüdmiseks, varitsustel ja metsade läbikammimisel, kaasates selleks sõdureid. Operatiivkoosseisu selline kasutamine loob elanikkonnas mulje banditismivastase võitluse aktiviseerimisest ning on kindlaks kattevarjuks ettevalmistatavale operatsioonile.

f) Teistest oblastitest riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonda saabuvaid operatiivtöötajaid instrueerivad kohe pärast saabumist riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna ülem ja ministeeriumi volinik operatsiooni ülesannete, kõige rangema konspiratsiooni ja isikliku käitumise kohta. Asustatud punktides töötava operatiivkoosseisu abil tutvustatakse neid operatsiooni objektidega.

Selleks et riikliku julgeoleku ministeeriumi organite ohvitseride suurel koondumisel Valga linna välistada operatsiooni dešifreerimise võimalus, suunata [Nõukogude] liidu teistest oblastitest Valga linna saabuv operatiivkoosseis Nõukogude armee kohaliku garnisoni asukohta, väeosasse postkast nr … , ilma õiguseta külastada riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonda ja minna linna, sealsamas organiseerida ka instrueerimine. Samadel eesmärkidel jagada Valga linna saabunud operatiivkoosseis samal päeval varem välja töötatud plaani järgi gruppidesse ja suunata viivitamatult valdadesse.

Selleks et saabuvat operatiivkoosseisu kõige aktiivsemalt kasutada ja teda õigesti orienteerida, anda ühte või teise valda suunatavatele operatiivtöötajatele kaasa üks riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna operatiivtöötaja, kellele teha ülesandeks paigutada iga operatiivgrupp täpselt oma kohale, (tšekistlike abinõude organiseerimine), organiseerida side agentuuriga, grupi enesekaitse, toitlustamine jms.

Maakonda operatsioonis osalema saabuvad väed toimetada garnisoni vägede asukohta ja püstitada neile ülesanne tutvuda detailselt piirkonnaga, operatsiooni varjamiseks kasutada maakonda saabunud vägesid aktiivselt ka tšekistlik-sõjalistes meetmetes üksikbandiitide likvideerimisel, metsade läbikammimisel, vabal otsingul ja mitmetes teistes üritustes.

Erikontingendi valvamine koondamispunktides teha ülesandeks saabuvate operatiivgruppide sõduritele.

Iga koondamispunkt on kohustatud pidama regulaarset sidet telefoni ja raadiojaama abil pealelaadimisjaama ja riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnaga.

Sidepidamise eest vastutab valla operatiivgrupi vanem. Viivitamatult pärast koondamispunkti saabumist organiseerib ta väljasaadetavate valvamise ja seab sisse side ülejäänud operatiivgruppidega, kes peavad toimetama väljasaadetavad koondamispunkti.

Iga operatiivgrupi ülem määrab kindlaks lähima ohutu marsruudi väljasaadetavate toimetamiseks elukohast koondamispunktidesse, selleks kavandatakse varakult teed ja tutvutakse nende seisukorraga.

Väljasaatmise kohtadest liiguvad väljasaadetavad koondamispunktidesse hobuveokitega, aga koondamispunktidest pealelaadimisjaama autodega.

Võtta arvesse ohtlikud marsruudid, kus on võimalikud bandiitide kallaletungid operatiivgruppidele, kes liiguvad väljasaadetavate kontingendiga koondamispunktidesse ja pealelaadimispunktidesse, aga ka väljasaadetavate põgenemise ärahoidmiseks organiseerida nendel marsruutidel autodel liikuvatest sõjaväegruppidest kaitse riikliku julgeoleku ministeeriumi vägede 7 sõdurist ohvitseri juhtimisel.

Luua selliseid ___ gruppe .

VII. PEALELAADIMISPUNKTID

Pidada vajalikuks kavandada väljasaadetava kontingendi pealelaadimiseks 248 pealelaadimispunkti järgmistes jaamades:

1. Eesti Raudtee Karula jaam ________ perekonda ________ inimest.
2. Jaam ________ perekonda________ inimest.

Pealelaadimispunkti valve organiseerida konvoivägedest ja operatiivgruppide sõduritest, kes vabanevad vastavalt sellele, kuidas nad annavad erikontingendi üle pealelaadimispunktide komandantuurile.

VIII. OHTLIKUD MARSRUUDID

Võttes arvesse asjaolu, et Valga maakonna territooriumil on neli valda, mis piirnevad Võru ja Viljandi maakonnaga ja on kahjustatud banditismist ja massilistest banditismiilmingutest, pidada täiesti vältimatuks luua: Taheva, Karula, Sangaste ja Põdrala vallas neli tšekistlik-sõjalist reservgruppi, igaühes 7 inimest, milleks on vaja:

operatiivkoosseisu 4 inimest

sõdureid 24 inimest

kokku: 28 inimest

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku

Ministeeriumi Valga maakonna

osakonna ülem kapten

KOLOSSOV

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku

Ministeeriumi volinik

alampolkovnik

ZITEROV

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

6. Dokument II-12. Ettekanne operatsiooni „Priboi“ tulemuste kohta Valga maakonnas

Täiesti salajane
Seeria „OK“

EESTI NSV RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTRILE
KINDRALMAJOR
sm KUMMILE
Tallinnas

NSV LIIDU RIIKLIKU JULGEOLEKU
MINISTEERIUMI VOLINIKULE EESTI NSV-s
KINDRALMAJOR
sm JERMOLINILE
Tallinnas

ETTEKANNE

TOIMIKU „PRIBOI“ REALISEERIMISE KÄIGU KOHTA EESTI NSV RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTEERIUMI VALGA MAAKONNA OSAKONNAS I.

Vastavalt Valga maakonnas toimiku „Priboi“ realiseerimise meetmete kinnitatud plaanile oli kavandatud 400 kulaku, süüdimõistetud bandiidi, bandiitide ja natsionalistide perekonna väljasaatmine, kelle hulgas oli 195 kulaku perekonda ja 205 teiste kategooriate perekonda. Oli kavandatud välja saata 400 perekonda, liikmeid 1241.

Neist:

a) kulakuid 195/637
mehi – 158
naisi – 318
lapsi – 161
b) süüdimõistetud bandiite 50/156
mehi – 32
naisi – 80
lapsi – 44
c) tapetud bandiite 4/13
mehi – 1
naisi – 9
lapsi – 3
d) tegutsevaid bandiite 2/8
mehi – ei ole
naisi – 3
lapsi – 5
e) legaliseeritud bandiite – ei ole
f) süüdimõistetud bandiidiabistajaid 9/24
mehi – 3
naisi – 16
lapsi – 5
g) süüdimõistetud natsionalistide perekondi 140/403
mehi – 73
naisi – 238
lapsi – 92

II.

Tegelikult välja saadetud perekondi ilma reservita 366/1045.
Neist:
a) kulakuid 177/505
mehi – 117
naisi – 247
lapsi – 141
b) süüdimõistetud bandiite 41/118
mehi – 26
naisi – 62
lapsi – 30
c) tapetud bandiitide perekondi 4/13
mehi – 1
naisi – 9
lapsi – 3
d) põrandaaluseid bandiite 2/8
mehi – ei ole
naisi – 3
lapsi – 5
e) legaliseeritud bandiitide perekondi – ei ole
f) süüdimõistetud bandiidiabistajate perekondi 8/22
mehi – 3
naisi – 15
lapsi – 4
g) süüdimõistetud natsionaliste 134/379
mehi – 70
naisi – 221
lapsi – 88

3. VÄLJASAATMATA JÄÄNUD PEREKONDADE ARV – 34/196
a) kulakuid 18/132
mehi – 41
naisi – 71
lapsi – 20
b) süüdimõistetud bandiitide perekondi 9/38
mehi – 6
naisi – 18
lapsi – 14
c) süüdimõistetud bandiidiabistajate perekondi 1/2
mehi – ei ole
naisi – 1
lapsi – 1
d) süüdimõistetud natsionaliste 6/24
mehi – 3
naisi – 17
lapsi – 4
PÕHJUSED, miks ei saadetud välja:
põgenesid operatsiooni ajal – 4 inimest
ei olnud operatsiooni ajal kodus – 175
haiged – 10
surnud – 2
ei kuulunud väljasaatmisele erinevatel motiividel – 5 inimest.

4. VÄLJA SAADETUD RESERVIS OLNUD PEREKONDI – 43/114
a) kulakuid 19/47
mehi – 14
naisi – 25
lapsi – 8
b) süüdimõistetud bandiite 3/9
mehi – ei ole
naisi – 6
lapsi – 3
c) süüdimõistetud bandiidiabistajaid 1/2
mehi – ei ole
naisi – 1
lapsi – 1
d) süüdimõistetud natsionaliste 20/56
mehi – 2
naisi – 29
lapsi – 25

5. KOKKU VÄLJA SAADETUD, KAASA ARVATUD RESERV – 415/1172
a) kulakuid 200/562
mehi – 133
naisi – 278
lapsi – 151
b) süüdimõistetud bandiitide perekondi 44/127
mehi – 2
naisi – 68
lapsi – 33
c) tapetud bandiitide perekondi 4/13
mehi – 1
naisi – 9
lapsi – 3
d) põrandaaluste bandiitide perekondi 2/8
mehi – ei ole
naisi – 3
lapsi – 5
e) süüdimõistetud bandiidiabistajate perekondi 9/24
mehi – 3
naisi – 16
lapsi – 5
f) süüdimõistetud natsionalistide perekondi 156/438
mehi – 72
naisi – 252
lapsi – 114

6. SEALHULGAS RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTEERIUMI
TEISTE ORGANITE TAOTLUSEL VÄLJA SAADETUD PEREKONDI
JA ÜKSIKISIKUID – 6/13
a) kulakuid 4/10
mehi – 2
naisi – 6
lapsi – 2
b) süüdimõistetud natsionaliste 2/3
mehi – ei ole
naisi – 2
lapsi – 1

II.
OPERATSIOONI LÄBIVIIMISESSE OLI KAASATUD:
a) MGB organite operatiivkoosseisu – 95
b) MVD organite töötajaid – 40
c) MGB vägesid – 325
d) rahvakaitse võitlejaid – 270
e) partei- ja nõukogude aktiivi – 800

Kokku võttis „Priboi“ realiseerimisest osa 1530 inimest. Peale selle töötasid asja realiseerimise käigus 50 Nõukogude armee autot ja maakonna partei- ja nõukogude organite kaudu mobiliseeriti 60 autot. Töötas 7 liikuvat raadiojaama. Sel ajal olid partei- ja nõukogude organite kaudu kõik maakonna sidevahendid mobiliseeritud Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi maakonnaosakonna käsutusse „Priboi“ realiseerimise perioodiks koos eelneva agentuur-operatiivse ettevalmistusega.

Asja realiseerimine algas 25. märtsil 1949. aastal kell 06.

Asja realiseerimise käigus ilmutasid Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi operatiivkoosseis, aga ka riikliku julgeoleku ministeeriumi teistest organitest juurdekomandeeritud töötajad ja riikliku julge oleku ministeeriumi vägede isikkoosseis kõrget distsiplineeritust, visadust ja püüdu täita antud ülesanne kiiresti ja täpselt.

„Priboi“ realiseerimisel paistsid riikliku julgeoleku ministeeriumi kogu operatiivkoosseisust ja riikliku julgeoleku ministeeriumi vägede isikkoosseisust kõige rohkem silma:

1. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Valga maakonna osakonna ülema asetäitja vanemleitnant TŠEBOTKOV, Fjodor Mihhailovitš, oli kinnistatud suurele piirkonnale, mis koosnes 3 vallast: Helme, Põdrala, Vaoküla. Ta tuli toime temale antud ülesandega, võttis isiklikult osa väljasaatmise organiseerimisest ja sõitis praktilise abi osutamiseks kohtadesse, kus oli läbikukkumisi.

2. Riikliku julgeoleku ministeeriumi 21. kaardiväe laskurdiviisi vastuluureosakonna ülema asetäitja major VILKOV, Aleksandr Fjodorovitš, juhatas operatsiooni Valga linnas. Võttis isiklikult osa kinnivõetud kontingendi kiirest transportimisest pealelaadimisjaama. Ilmutas leidlikkust operatsiooni ajal peitunute kinnipüüdmisel.

3. Riikliku julgeoleku ministeeriumi 21. kaardiväe laskurdiviisi vastuluureosakonna vanemoperatiivvolinik major FAINŠTEIN, Gedali Iljitš.

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Valga maakonna osakonna
operatiivvolinikud, kes täitsid valdade operatiivgruppide ülema kohuseid:
4. Major TEPPOJEV, Grigori Fjodorovitš.
5. Leitnant KAKK.
6. Leitnant KUZNETSOV, Vladimir Petrovitš.
7. Leitnant ROGALENKOV, Ivan Kuzmitš.
8. Vanemleitnant VOROBJOV, Mihhail Petrovitš.
9. Vanem BÕSTROV, Ivan Pavlovitš.
10. Nooremleitnant JANKELEVITŠ, Henno Iljitš.
11. Kapten ASTAHHOV, Boriss Petrovitš.

Keeni-Valga raudteejaama pealelaadimispunkti juhtiv koosseis:
12. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 5. osakonna 3. jaoskonna ülem major SOBOLEV, Konstantin Konstantinovitš.
13. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 5. osakonna 4. jaoskonna ülem major ŽARKOV,
14. Pealelaadimispunkti masinakirjutaja nooremleitnant BORISSOVA,
15. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Valga maakonna osakonna masinakirjutaja nooremseersant KLJAGINA, Jelizaveta Borissovna.
16. Riikliku julgeoleku ministeeriumi Murmanski valitsuse masinakirjutaja LADONINA, Ida Nikolajevna.

OPERATIIVGRUPPIDE ÜLEMAD[, kes] täitsid erikontingendi väljasaatmise ülesande täielikult ja õigeaegselt.
17. Riikliku julgeoleku ministeeriumi Valgevene sõjaväeringkonna vastuluureosakonna vanemoperatiivvolinik IVANOV, M. V.
18. Karjala-Soome NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakonnaülem major KALJAZIN.
19. Karjala-Soome NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi linnaosakonna ülema asetäitja major ABRAMOV.
20. Riikliku julgeoleku ministeeriumi Leningradi sõjaväeringkonna vastuluureosakonna vanemoperatiivvolinik major ALEŠIN, N. S.
21. Valga maakonna Miilitsavalitsuse ülem kapten [Nikolai] ABRAMOV.
22. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Valga maakonna osakonna operatiivvolinik leitnant OSSIPOV, V.
23. [MGB] Kirovi Raudtee [valvevalitsuse] operatiivvolinik leitnant PODVEREZKIN.
24. [MGB] Kirovi Raudtee [valvevalitsuse] operatiivvolinik leitnant JAKOVLEV.
25. [MGB] Kirovi Raudtee [valvevalitsuse] operatiivvolinik nooremleitnant NIKULIN (võttis kinni ja saatis välja 6 kulakuperekonda).
26. Riikliku julgeoleku ministeeriumi Jaroslavi oblastivalitsuse operatiivvolinik vanemleitnant MAZUHHA, V. I.
27. Riikliku julgeoleku ministeeriumi Jaroslavi raudtee valveosakonna ülema asetäitja major SIDOROV, V.
28. Eesti NSV Siseministeeriumi kaadriosakonna ülema asetäitja major RÕŽOV, J[evgeni]. P.
29. Riikliku julgeoleku ministeeriumi 12. valvepolgu divisjoni rühmakomandör Sverdlovski raudteel leitnant VOINKOV, I. D.
30. Eesti NSV Siseministeeriumi sekretariaadi operatiivvolinik nooremleitnant LETT, Elmar Karli poeg.
31. Riikliku julgeoleku ministeeriumi 12. valvepolgu rühmakomandör Sverdlovski raudteel kapten BULÕGIN.
32. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi uurimisosakonna vanemuurija kapten LAPŠIN, Nikolai Vassiljevitš.
33. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakonna 2-N operatiivvolinik leitnant ILLISSOO, K[alju]. E.
34. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi uurimisosakonna uurija kapten GAVRILJUK, A.
35. Riikliku julgeoleku ministeeriumi Murmanski oblastivalitsuse operatiivvolinik vanemleitnant RATŠKOV.
36. Riikliku julgeoleku ministeeriumi Kemerovo oblastivalitsuse vanemoperatiivvolinik vanemleitnant KALININ, Viktor Stepanovitš.
37. Riikliku julgeoleku ministeeriumi Kostroma oblastivalitsuse vanemoperatiivvolinik kapten ANDREJEV.
38. Eesti NSV Siseministeeriumi Valga maakonna osakonna ülem kapten [Ivan] ERM. Juhtis isiklikult oma aparaati väljasaadetavate kinnivõtmisel ja laadimisel, samuti rakendas operatiivabinõusid autotranspordi mobiliseerimiseks operatsiooni ajal.
39. Maakonna sideülem – riikliku julgeoleku ministeeriumi Sortavala ohvitserkoosseisu kooli õppejõud kapten LISTOPADOV, A. J. Kindlustas katkematu side operatsiooni ajal ja viibis isiklikult kesksidepunktis kogu operatsiooni kestel.
40. Riikliku julgeoleku ministeeriumi vägede 1. suurtükipolgu transpordiülem kapten OSTRBROD, Dmitri Vladimirovitš. Tagas täisväärtuslike autode väljavalimise ja organiseeris nende õigeaegse kütusega varustamise tsiviilorganisatsioonides.
41. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi kaadriosakonna vanemoperatiivvolinik leitnant JERMOLIN, A[leksandr]. Võttis vahetult osa operatiivgruppide ülemate väljavalimisest ja kohtadele paigutamisest, samuti osales vahetult operatsioonis.
42. Riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna Valga hävituspataljoni komandör JALAKAS, osales vahetult erikontingendi väljasaatmisel, organiseeris omal initsiatiivil patrullimise linnas ja operatsiooni jaoks autotranspordi mobiliseerimise.

III.

Nõukogude ja parteiaktiiv oli Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei maakonnakomitee 1. sekretäri OVSJANNIKOVI isiklikul osavõtul hoolikalt välja valitud Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei liikmetest ja liikmekandidaatidest, kommunistlikest noortest ja vastutavatest nõukogude töötajatest.

Kaasahaaratud aktivistide rõhuv osa ilmutas ülesande täitmisel kõrget teadlikkust, arusaamist neile usaldatud tööst ja vastutustunnet, kõige enam silmapaistnute hulka tuleb lugeda:

1. Karula valla täitevkomitee esimehe asetäitja KÄRK.

2. Helme valla täitevkomitee esimees SAARMETS.

3. Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei liige, Valga linna elektri jaama töötaja GROSSMAN.

4. Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei maakonnakomitee agitatsiooni- ja propagandaosakonna juhataja KINT.

5. Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Sangaste valla komitee sekretär [Eduard] KOLLO.

6. Sangaste valla täitevkomitee esimehe asetäitja VAINOLA ja teised.

Siiski esines operatsiooni ja selleks valmistumise puuduliku organiseerimise fakt Põdrala vallas, kus valla operatiivgruppide vanemaks oli määratud Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Valga maakonna osakonna vanemoperatiivvolinik kapten [Mihhail] VOROBJOV, kelle tõttu toimus operatsioon aeglaselt ja väljasaatmise eest peitupugenuid ei otsitud küllaldaselt taga.

Praktilise abi andmiseks Põdrala vallas saadeti sinna Taheva vallast, kus operatsioon oli lõpule viidud, kiiresti ja organiseeritult Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Valga maakonna osakonna operatiivvolinik major [Grigori] TEPPOJEV, kes kujunenud olukorra parandas.

Maakonnas oli organiseeritud 1 pealelaadimispunkt Keeni jaamas. See alustas tööd õigeaegselt, töö organiseerimine oli õige. Pealelaadimiseks saabunud kontingent laaditi peale kiiresti ja sujuvalt. Transpordivahendeid laadimiskohas kinni ei peetud, neil ei lastud koguneda. Väljasaadetavate põgenemise juhtumeid ei olnud.

Operatsiooni ajal leidis aset järgmine vahejuhtum:

25. märtsil kell 4 päeval, kui oli läbi viidud operatsioon kulaku MIHKELSOO, J. I.62 talus, kus võeti väljasaatmiseks kinni tema ema MIHKELSOO, E. A., tulid Tõrva linnast tallu tema mees ja poeg. Saanud teada, et ema oli välja saadetud, võttis MIHKELSOO, Jaan tema poolt peidetud automaadi ja kaks Walther-süsteemi püstolit, tuli õuele ja hakkas maha laskma talle kuuluvaid koduloomi, seejärel pani põlema maja ja abihooned. Seda nähes tahtis isa talust ära sõita, kuid MIHKELSOO, Jaan, ei lasknud ära sõita ja tappis ta püstolilasuga, seejärel laskis maha enda. Kohapeal võeti ära 2 püstolit, automaat põles talus toimunud tulekahjus ära. Varitsusse jäetud rahvakaitse võitleja jättis bandiidi ilmumisel talu maha ja põgenes.

IV.

Väljasaatmise eest põgenenute tagaotsimine oli organiseeritud operatiivkoosseisu, sõjaväeosade, rahvakaitse võitlejate ning nõukogude ja parteiaktiivi jõududega. Korraldati varitsusi väljasaadetavate taludes ja korterites, asupaik tehti kindlaks sugulaste ja kohapeal organiseeritud perekonnaliikmete ülekuulamiste abil, aga ka agentuuri kaudu. Üksikutel juhtudel, selleks, et väljasaatmisele määratud perekondi kiiremini kinni võtta, sõitsid operatiivgrupid juhatamise järgi naabermaakondadesse, kus end varjavad isikud kinni võeti.

Oli juhtumeid, kus väljasaadetavate perekondade täiskasvanud liikmed jätsid koju alaealised lapsed, ise aga varjasid end. Sellistel juhtudel võttis operatiivkooseis alaealised lapsed ja toimetas nad koondamispunkti. Nimetatud asjaolu oligi põhjuseks, miks vanemad olid sunnitud tulema koondamispunkti või pealelaadimisjaama.

Kulakute väljasaatmise võtsid linna ja maa kehvikud vastu heakskiiduga, kolhoosnike ja külaaktiivi koosolekutel esinesid talupojad kõnedega kolhoosiehituse arenemisest Eesti külas.

Puka külanõukogu talupojad esitavad avaldusi kolhoosi astumiseks, üksnes viimasel ajal on Puka kolhoosi astunud 17 majapidamist. Kaagjärve vallas on loodud 2 kolhoosi, Sangastes 4 kolhoosi, Karula vallas 2 kolhoosi. Maakonna kõikides valdades on tunda talupoegade massi poliitilist elavnemist.

Võttes arvesse asjaolu, et mingi osa kulaklusest varjas end väljasaatmise eest, rakendame me abinõusid tšekistlik-sõjaliste gruppide organiseerimiseks ja metsade läbikammimiseks ülesandega viimased kinni püüda.

EESTI NSV RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTEERIUMI
VALGA MAAKONNA OSAKONNA ÜLEM
KAPTEN /allkiri/ KOLOSSOV

NSV LIIDU RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTEERIUMI
VOLINIK EESTI NSV VALGA MAAKONNAS
ALAMPOLKOVNIK /allkiri/ ZITEROV

29. III 49. a
Nr 964

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

7. Dokument II-13. Lõppkokkuvõte Valga maakonna kohta

Täiesti salajane

LÕPPKOKKUVÕTE
„PRIBOI“ käigus Valga maakonna territooriumilt välja saadetud
erikontingendi hulk
seisuga „ “ märts 1949. aastal

Indeks	Tähendus	Perekondi	Inimesi
	Väljasaadetud perekondade koguarv	415	1172
Esimene	kulakute perekondi	200	562
	illegaalselt elavate bandiitide ja natsionalistide perekondi	2	8
	relvastatud kokkupõrgetes tapetud bandiitide perekondi	4	13
	süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondi	200	565
	legaliseeritud bandiitide perekondi	-	-
	represseeritud bandiidi-abistajate perekondi		-
Teine	Väljasaadetud inimeste koguarvust		1172
	mehi		235
	naisi		626
	lapsi		311
Kolmas	Väljasaatmise eest põgenenud inimeste arv
	väljasaatmisel		6
	konvoeerimisel		4
	pealelaadimisjaamades ja punktides		2

Õige: Eesti NSV MGB kaadriosakonna uurija
Leitnant /allkiri/ (Smirnov)
29. III 49. a

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

8. Dokument II-15. MGB Viljandi maakonnaosakonna operatsiooniplaan

„KINNITAN“ „KINNITAN“

EESTI NSV RIIKLIKU NSV LIIDU RIIKLIKU

JULGEOLEKU JULGEOLEKU

MINISTER MINISTEERIUMI VOLINIK

KINDRALMAJOR KINDRALMAJOR

(KUMM) /allkiri/ (JERMOLIN) /allkiri/

15. märts 1949. aastal 15. märts 1949. aastal

PLAAN

„PRIBOI“ realiseerimise meetmete kohta Viljandi maakonnas

Viljandi maakonnas on vaja ära tuua kinnitatud kontingenti 900 majapidamist.

Kokku on maakonnas sisse seatud ja vormistatud arvestustoimikud 900 majapidamise kohta, kus on inimest. On olemas reserv – 200 majapidamist. Nimetatud erikontingendi äratoomiseks luua 225 operatiivgruppi. Nimetatud arvu erikontingendi perekondade äratoomiseks on vaja:

I. Elavjõudu

operatiivgruppidesse:
operatiivkoosseisu 225 inimest
sõdureid 675 inimest
rahvakaitse võitlejaid 450 inimest
nõukogude ja parteiaktiivi 1350 inimest
––––––––––––––––––––––––––––––
kokku: 2700 inimest
––––––––––––––––––––––––––––––

Korrapidamiseks riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnas:
operatiivkoosseisu 4 inimest
tõlk 1 inimene
masinakirjutaja 1 inimene
––––––––––––––––––––––––––––––
kokku: 6 inimest
––––––––––––––––––––––––––––––

Komandantuuride koosseis pealelaadimispunktides:
komandantuuri ülemaid 2 inimest
operatiivtöötajaid 30 inimest
uurijaid 6 inimest
tõlke 9 inimest
masinakirjutajaid 6 inimest
––––––––––––––––––––––––––––––
kokku: 54 inimest
––––––––––––––––––––––––––––––

Marsruutide kaitseks:
ohvitsere 4 inimest
sõdureid 40 inimest
––––––––––––––––––––––––––––––
kokku: 44 inimest
––––––––––––––––––––––––––––––

Kokku on vaja:
operatiivkoosseisu 268 inimest
relvastatud jõudu 1169 inimest

K.a 15. märtsi seisuga on MGB maakonnaosakonnas:
MGB maakonnaosakonna operatiivkoosseisu 18 inimest
juurdekomandeeritud operatiivkoosseisu 22 inimest
MVD maakonnaosakonna ja miilitsa operatiivkoosseisu 30 inimest

MGB vägede ohvitsere –
MGB vastuluureorganisatsioonide operatiivkoosseisu –
MGB maakonnaosakonna tõlke 4 inimest
masinakirjutajaid 3 inimest
––––––––––––––––––––––––––––––
kokku: 75 inimest
––––––––––––––––––––––––––––––

Relvastatud jõud:
MGB organite vägede sõdureid – inimest
MVD vägede sõdureid – inimest
MVD maakonnaosakonna miilitsat 28 inimest
rahvakaitse võitlejaid 216 inimest
nõukogude ja parteiaktiivi 1000 inimest
––––––––––––––––––––––––––––––
kokku: 1244 inimest
––––––––––––––––––––––––––––––

Seega on olemasolevatele lisaks vaja täiendavalt:
operatiivkoosseisu 198 inimest
sõdureid 691 inimest
rahvakaitse võitlejaid 234 inimest
nõukogude ja parteiaktiivi 350 inimest
tõlke 6 inimest
masinakirjutajaid 4 inimest
––––––––––––––––––––––––––––––
kokku: 1483 inimest
––––––––––––––––––––––––––––––

II. Transport

Operatsiooni tagamiseks on vajalik järgmine transport:
autod – 300
vagunid – 50 (kitsarööpmelised)
hobuveokid – 3600

Transpordivahenditest on Viljandi maakonnas arvele võetud ekspluatatsiooniks kõlblikke autosid 100. Operatsiooni ajaks on vaja saata riikliku julgeoleku ministeeriumi Viljandi maakonna osakonna käsutusse 200 autot. Kohalik autotransport mobiliseeritakse ettekäändel, et see kutsutakse koondamispunkti tehniliseks ülevaatuseks riikliku auto inspektsiooni liinis.

Autode seisukorra ja kõlblikkuse eelnev kontroll teostatakse (varjatult) igas asutuses eraldi.

Hobutransport mobiliseeritakse operatsiooni enda läbiviimise ajal operatiivgruppide asukohtades.

Eelnev arvele võtmine teostatakse varakult.

III. Sidevahendid

Operatsiooni läbiviimise ajaks lülitatakse Viljandi maakonnas sidevahendite (sideministeerium) kõik liinid operatsiooni teenindamisele pärast käsu saamist Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumist.

Kõikidel valdade täitevkomiteedel ja külanõukogudel on telefoniside.

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi maakonnaosakonna telefoniside dubleerimiseks on valdadesse vaja 12 raadiojaama, neist: üks raadiojaam valla kohta (vanemoperatiivtöötaja käsutuses), üks raadiojaam pealelaadimispunktides ja kaks riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnas.

Riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnal ei ole raadiojaamu.

Operatiivgruppide vanemate side koondamispunktiga ja lähikonnas tegutsevate operatiivpunktidega toimub ratsavirgatsite abil.

Koondamispunktide vanemad peavad riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnaga sidet telefoni teel, viimase mittetöötamise korral raadio teel.

Kõige kaugemate koondamispunktide side operatiivgruppidega tagatakse sõiduautodega.

IV. Operatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine

Operatiivkoosseis ja sõjaväeosad paigutatakse Viljandisse saabumisel
järgmistesse punktidesse:
60% väeosasse Viljandi linnas ja eeslinnas.
40% maakonna kultuurimajja Võhma asulas.

Edaspidi hajutatakse nii operatiivkoosseis kui ka sõdurid aegamööda valdadesse. Viimaste saabumise tõelise põhjuse šifreerimiseks viiakse läbi operatsioonid bandede likvideerimiseks ja illegaalide kinnipidamiseks, sel eesmärgil liigutakse lähematesse metsamassiividesse, samuti kontrollitakse talusid, mida kasutatakse ära väljasaatmisele kuuluvate objektide tundmaõppimiseks – talude paiknemise ja neile juurdepääsuteede kindlakstegemiseks.

V. Koondamispunktide organiseerimine

Kokku organiseeritakse maakonnas 21 koondamispunkti arvestusega üks koondamispunkt valla kohta. Suurem osa koondamispunktidest organiseeritakse vallakeskuste piirkonnas arvestades olemasolevate sidevahendite (telefonid) kasutamisega, ühendusteede mugavuse ja marsruutidele pääsemisega, aga samuti võttes arvesse avatud juurdepääsuteede kaitset.

Kaks koondamispunkti organiseeritakse Kolga-Jaanis (Võisiku vald) ja Loodis (Paistu vald). Nimetatud punktid asuvad väljaspool vallakeskust ja vajadus organiseerida neis koondamispunkt on tingitud sellest, et vallakeskused asuvad väga kaugel põhimagistraalist ja neile puuduvad mugavad juurdepääsuteed.

Viljandi vallas koondamispunkti ei organiseerita, sest erikontingent suunatakse otse Viljandi jaama pealelaadimispunkti.

Koondamispunktide ja saabuva erikontingendi valve organiseerib punkti vanem relvastatud jõududest, kes saabuvad operatiivgruppide koosseisus. Koondamispunkti vanem kutsub vastavalt erikontingendi koondamispunkti saabumisele välja autotranspordi, eraldab erikontingendi saatmiseks ja selle kaitsmiseks teel pealelaadimispunkti kaks relvastatud võitlejat auto kohta. Kolonni (kaks kuni neli autot) vanemaks määratakse operatiivtöötaja, kes pealelaadimispunkti saabudes teostab erikontingendi üleandmise, vagunitesse laadimise, misjärel tuleb tagasi koondamispunkti. Operatiivgrupid, kes toimetavad kontingendi Viljandi pealelaadimispunkti (kitsarööpmeline raudtee), viivad läbi vagunitesse laadimise ja saadavad neid kuni laiarööpmelise raudtee pealelaadimispunktis vagunitesse laadimiseni.

VI. Pealelaadimispunktid

Erikontingendi arvust ja territoriaalsest paiknemisest sõltuvalt on Viljandi maakonnas vaja organiseerida kolm pealelaadimispunkti.

1. Pealelaadimispunkt nr 1 Jõgeva jaam

Laadimispunkt Jõgeva jaam (laiarööpmeline raudtee) asub Tartu maakonna territooriumil. Erikontingent toimetatakse koondamispunktidest Jõgeva jaama auto transpordiga arvestusega, et tehakse kaks-kolm sõitu. Nimetatud pealelaadimispunkti tuuakse erikontingent maakonna kirdepiirkonnast: Taevere, Kabala, Olustvere, Kõo, Võisiku, Põltsamaa, Lustivere, Pajusi ja Imavere vallast, see teeb 450 perekonda.

2. Pealelaadimispunkt nr 2 Puka jaam

Pealelaadimispunkt Puka jaam (laiarööpmeline raudtee) asub Valga maakonna territooriumil. Erikontingent toimetatakse koondamispunktidest Puka jaama autotranspordiga arvestusega kaks-kolm sõitu. Nimetatud pealelaadimispunkti 169 tuuakse erikontingent maakonna lõunapiirkonnast: Suislepa, Tarvastu, Holstre, Tuhalaane, Karksi vallast, see teeb 250 perekonda.

3. Pealelaadimispunkt nr 3 Viljandi jaam

Pealelaadimispunkt Viljandi jaam on organiseeritud 2 kilomeetri kaugusel linnast. Koondamispunktidest toodava erikontingendi pealelaadimine toimub kitsarööpmelise raudtee vagunitesse arvestusega 4 perekonda 1 vagunisse, milleks on vaja vähemalt 50 vagunit.

Viljandi jaama pealelaadimispunkti tuuakse erikontingent Viljandi, Vastemõisa, Tänassilma, Paistu, Raudna, Kõpu ja Rimmu vallast, see teeb 200 perekonda.

Juhul kui raudtee ei taga nimetatud arvu vaguneid, suunatakse ülejäänud erikontingent autotranspordiga pealelaadimispunkti nr 2. Selleks on vaja autotranspordi reservi. Pealelaadimispunkti nr 3 Viljandi jaama komandantuur viib pealelaadimise läbi ja koostab nimestikud ešelonide kaupa, arvestusega laiarööpmelise raudtee üks vagun seitsmele perekonnale, see kergendab erikontingendi üleandmist laiarööpmelise raudtee pealelaadimispunktides.

VII. Operatiivgruppide tegevus

Objektile varjatult lähenedes blokeerib operatiivgrupi vanem selle ja läheb koos ühe automaaturiga kiiresti ruumi sisse, otsib hoolikalt läbi olemasolevad isikud, kontrollides dokumente, seejärel asub teostama üldist läbiotsimist. Osa grupist võtab talu valve alla väljas, ülejäänud abistavad vanemat.

Pärast isikute ja üldist läbiotsimist isoleerib operatiivgrupi vanem perekonnaliikmed ja kohalviibijad valve alla, teatab peremehele vabariigi valitsuse otsuse tema perekonna väljasaatmise kohta, kui palju ja mida ta võib kaasa võtta ning teeb ettepaneku panna asjad kokku 2 tunni jooksul.

Pärast seda kontrollib veel kord pere perekonnanimesid tal oleva nimestiku järgi, kõrvalised isikud eraldab ja võtab nad eraldi valve alla. Jätnud vajaliku arvu võitlejaid ning nõukogude ja parteiaktiivi perekonna asjade kokkupanemist ja kinnipeetuid jälgima, läheb ta ise järgmisele objektile, kus toimetab nii, nagu ta tegi esimeses talus.

Viimasel, neljandal objektil teostab operatiivgrupi vanem täieliku dokumentide vormistamise ja seejärel lõpetab vormistamise ka teistel objektidel. Pärast kokkukogumist ja hobuveokitele laadimist toimetab grupi vanem kõik koondamispunkti, kus paneb nad autodele ja saadab neid kuni pealelaadimispunktini. Pärast üleandmist pealelaadimispunktis tuleb tagasi kogunemiskohta.

Kinni peetud kõrvalised isikud, illegaalid või bandiidid toimetab koos erikontingendiga koondamispunkti, kust nad saadetakse filtreerimiseks riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonda. Juhul kui väljasaatmisele kuuluvaid perekondi ei ole kohal, täiendab operatiivgrupi vanem neid tal olemasolevast reservist.

Juhul kui operatiivgrupp põrkub bandiitidega, rakendab vanem energilisi abinõusid nende kinnipidamiseks, aga kui nad osutavad vastupanu, siis nende hävitamiseks, tagades samal ajal erikontingendi valve. Kui tekib vajadus saada relvastatud abi, saadab ta ratsavirgatsi lähimasse gruppi või kogunemispunkti, kui aga grupis on signalisatsioonivahendid (raketid), tulistab välja ühe või seeria punaseid rakette.

Juhul kui tema tegevuspiirkonnas esineb tulistamist, saadab iga operatiivgrupi vanem viivitamatult appi 3–4 inimesest koosneva relvastatud grupi.

Ettevalmistusperioodil enne operatsiooni läbiviimist, maskeerudes võitluseks banditismiga, tutvub objektidega (talude asukohad ja juurdepääsud neile).

Saades signaali operatsiooni alguse kohta, läheb koos grupiga objektide piirkonda kõigi objektide kiireimaks hõlvamiseks ja tegutseb nii, nagu on näidatud eespool.

VIII. Marsruutide kaitse

Võttes arvesse, et operatiivgruppide tegutsemise piirkonnas ja erikontingendi viimise teedel nii koondamispunktidesse kui ka pealelaadimiskohtadesse, eriti Põltsamaa, Lustivere, Suislepa ja Kõpu valla piirkonnas, on märgatud banditismiilminguid, ei ole välistatud bandiitide katsed rünnata operatiivgruppe või sõitvaid autosid objektide vabastamise eesmärgil, mistõttu luua 4 sõjaväe (autodel) liikuvat relvastatud gruppi, igaühes 1070 inimest ühe ohvitseri juhtimisel.

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku

Ministeeriumi Viljandi maakonna

osakonna ülem

alampolkovnik (VORONIN)

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku

Ministeeriumi volinik Viljandi

maakonnas

alampolkovnik (DANILOV)

15. märtsil 1949. a
Viljandi linnas

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

9. Dokument II-17. Ettekanne operatsiooni „Priboi“ tulemuste kohta Viljandi maakonnas

Täiesti salajane

NSV LIIDU RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTRI
ASETÄITJALE
KINDRALLEITNANT

sm BLINOVILE
EESTI NSV RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTRILE
KINDRALMAJOR
sm KUMMILE

NSV LIIDU RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTEERIUMI
VOLINIKULE EESTI NSV-s
KINDRALMAJOR
sm JERMOLINILE

ETTEKANNE

„Priboi“ realiseerimise tulemuste kohta Eesti NSV Viljandi maakonnas

Viljandi maakonnas oli kavandatud saata välja 900 perekonda, kokku
2960 inimest, sealhulgas
mehi – 748
naisi – 1310
lapsi – 902

Neist:

Jrk nr	Perekonna kategooria	Perekondade arv		Perekonnaliikmete arv	Sealhulgas
					Mehi	Naisi	Lapsi
1. Kulakud			603	2032	578	880	574
2. Illegaalselt elavad bandiidid ja natsionalistid			4	10	2	5	3
3. Tapetud bandiidid			2	5	2	2	1
4. Süüdimõistetud bandiidid ja bandiitide abistajad			104	356	74	150	132
5. Süüdimõistetud natsionalistid			187	557	92	273	192
KOKKU:			900	2960	748	1310	902

Tegelikult on maakonnast välja saadetud 941 perekonda, kokku 2325 inimest, sealhulgas:

mehi – 520

naisi – 1170

lapsi – 635

Neist:

Jrk nr	Perekonna kategooria	Perekondade arv		Perekonnaliikmete arv	Sealhulgas
	Märkused				Mehi	Naisi	Lapsi
1. Kulakud			591	1401	360	700	341
2. Illegaalselt elavad bandiidid ja natsionalistid			4	10	–	–	–
3. Tapetud bandiidid			2	5	–	–	–
4. Süüdimõistetud bandiidid ja natsionalistid			299	799	–	–	–
5. Represseeritud bandiidiabistajad			45	100	–	–	–
KOKKU:			941	2325	520	1170	635

Erinevus väljasaatmiseks kavandatud perekonnaliikmete arvu ja faktiliselt väljasaadetute vahel, koguseliselt 635 inimest, on seletatav sellega, et osa väljasaatmisele kuuluvatest perekondadest ei olnud kohal ja on asendatud uute perekondadega reservist, kus perekonnaliikmete arv oli väiksem, samuti on mitmes väljasaadetud perekonnas kinni võtmata mitmed üksikud perekonnaliikmed, kes ei olnud kohal või elavad teistes maakondades. Täpsete aadresside puudumise tõttu on teiste organite taotletud üksikisikud jäänud kindlaks tegemata ja ei ole kinni võetud.

Kontingendi pealelaadimispunktidest tagasisaatmise juhtumeid ei olnud.

Illegaalide legaliseerimise fakte sel perioodil ei fikseeritud. Väljasaadetavate korterite läbiotsimisel on ära võetud kolm vintpüssi, kaks püstolit, kolm granaati, padruneid ja sütikuid. Antud faktide alusel toimetatakse uurimist. Punkreid, raadiojaamu, paljundusaparaate, kontrrevolutsioonilist kirjandust läbiotsimistel avastatud ei ole. Väljasaadetavatelt mingeid avaldusi, mis pakuksid operatiivset huvi, laekunud ei ole.

Väljasaadetavate hulgas esinesid järgmised ilmingud: väljasaadetava kulaku KAMPUS, Oskar Antsu poja, sündinud 1879. aastal, elukoht Võisiku vallas, korteri läbiotsimise ajal lõpetas viimane elu enesetapuga (poos end üles).

Kulak KIVISILD (Olustvere vald) osutas väljasaatmisel vastupanu operatiivgrupile, lõi puruks elektripirni, püüdis pimeduses akna kaudu põgeneda, löönud raami puruks, kuid maja juures varitsuses seisnud sõdur pidas ta kinni.

Kulaku poeg NATUS, Ülu Jüri poeg, sündinud 1930. aastal (Põltsamaa vald), püüdis väljasaatmisel varjuda metsa. Pärast korduvaid hüüetega hoiatusi ja õhku tulistamist sai NATUS siseministeeriumi vägede sõduri BATALOVI lasust surmavalt haavata ja suri mõne tunni pärast valla haiglas.

Väljasaatmisel püüdis põgeneda kulaku poeg HEINSALU, Lembit Jaani poeg, sündinud 1930. aastal (Kõo vald), kuid ta peeti kinni hoiatuslasuga õhku.

Kulaku naine PIIP, Lidia Aleksandri tütar, sündinud 1908. aastal, toodi väljasaatmiseks ära ja toimetati Imavere valla täitevkomiteesse, mille ruumidest ta põgenes ja teda pole üles leitud. Valves oli riikliku julgeoleku ministeeriumi Põhja Raudtee Šarja jaama raudtee valverühma nooremseersant ŠADRIN.

Kohalike elanike hulgas mingeid ilminguid ei esinenud. Nii ettevalmistusperioodil kui ka operatsiooni ajal ei ole maakonnas bandiitlikke ilminguid täheldatud. Kohalik elanikkond reageeris läbiviidud meetmele põhiliselt positiivselt.

Operatsiooni ajal rakendati:

MGB operatiivkoosseisu – 222 inimest

MVD operatiivkoosseisu – 42

MVD miilitsaid – 30

MGB vägede sõdureid – 1000

rahvakaitse võitlejaid – 216

nõukogude ja parteiaktiivi – 2000

(neist Tallinnast 265)

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––
KOKKU: 3512 inimest

Kogu Viljandi maakonnast väljasaatmisele kuuluv erikontingent viidi objektide elukohast koondamispunktidesse hobuveokitega, milleks kasutati 901 ühehobuserakendit. Koondamiskohtadest toimetati väljasaadetavad pealelaadimispunktidesse Puka ja Jõgeva raudteejaama autotranspordiga, sel eesmärgil kasutati 375 autot, neist:

sõjaväe autosid – 249 autot

tsiviilautosid – 126 autot

Peab märkima, et autotransport töötas erikontingendi vedamisel täpselt, vahe väljasaadetavate perekondade äratoomises ja nende ešelonidesse laadimises oli 10 kuni 30 perekonda. Avariisid ja õnnetusi ei olnud.

Riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna sidepidamine valdade volinikega ja juhtkonna staabiga toimus kogu operatsiooni perioodil telefoni teel sideministeeriumi liinide kaudu.

Riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna käsutuses olnud 13 raadiojaama olid hajutatud perifeersetesse punktidesse, need pidid dubleerima traatsidet selle rikkimineku korral, kuid tänu hästi korraldatud traatsidele ja teenindavale personalile raadiojaamu ei kasutatud.

Operatiivkoosseis, nii Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi maakonnaosakonna oma kui ka teistest organitest juurdekomandeeritud, töötas operatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise perioodil erakordselt kohusetundlikult. Operatsiooni ajal ei ole tšekistliku distsipliini rikkumisi täheldatud.

Kõige kohusetundlikumalt ja aktiivsemalt ilmutas end operatsiooni ajal järgmine operatiivkoosseis:

1. Puka ja Jõgeva raudteejaama pealelaadimispunkti komandandid, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakonna A ülema asetäitja alampolkovnik [Sergei] POVAROV ja osakonna 2-N ülema asetäitja major GAVRILOV.

2. Valdade volinikud:

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi [Viljandi] maakonnaosakonna vanemoperatiivvolinik vanemleitnant [Johannes] MOPPEL;

Udmurdi [A]NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakonna A 2. jaoskonna ülem major PATRUŠEV;

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi maakonnaosakonna vanemoperatiivvolinik kapten [Dmitri] TEPLUHHOV; major PARAHHIN;

riikliku julgeoleku ministeeriumi Tomski Raudtee valvevalitsuse ülema asetäitja vanemleitnant IVTŠATOV;

riikliku julgeoleku ministeeriumi Lääne-Siberi sõjaväeringkonna vastuluurevalitsuse vanemoperatiivvolinik kapten OSSOKIN;

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi maakonnavalitsuse vanemoperatiivvolinik kapten KRASSITŠKOV;

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi operatiivvolinik nooremleitnant MILLER.

Relvastatud jõudude koosseisust näitas end kõige paremast küljest ja tegutses operatsioonil hästi riikliku julgeoleku ministeeriumi raudteetranspordi valvevalitsuse ohvitseride ja seersantide koosseis.

Nõukogude ja parteiaktiiv töötas põhiosas kohusetundlikult. Eriti aktiivselt võtsid osa ja ilmutasid initsiatiivi põgenenud kulakute otsimisel ja kinnipidamisel Tallinna nõukogude parteikooli kuulajad.

Tõsiseid organisatsioonilisi puudujääke kulakute, süüdimõistetud bandiitide, bandiitide abistajate väljasaatmise operatsiooni läbiviimisel ei ole selgunud. Väljaselgitatud väikesed puudujäägid kõrvaldati kohapeal ja operatsiooni käigule need mõju ei avaldanud.

Operatsiooni läbiviimisel säilitati kõige väärtuslikum agentuur.

RIIKLIKU JULGEOLEKU

MINISTEERIUMI VILJANDI

MAAKONNA OSAKONNA ÜLEM

ALAMPOLKOVNIK

/allkiri/

(VORONIN)

NSV LIIDU RIIKLIKU JULGEOLEKU

MINISTEERIUMI VOLINIK

ALAMPOLKOVNIK

/allkiri/

(DANILOV)

30. märtsil 1949. a
Viljandi linnas

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

10. Dokument II-20. Lõppkokkuvõte Viljandi maakonna kohta

Täiesti salajane

LÕPPKOKKUVÕTE

„PRIBOI“ käigus Viljandi maakonna territooriumilt

välja saadetud erikontingendi hulk

seisuga 29. märts 1949. aastal

Indeks	Tähendus	Perekondi		Inimesi
	Väljasaadetud perekondade koguarv:		941	2325
	a) kulakute perekondi		591	1413
	b) illegaalselt elavate bandiitide ja natsionalistide perekondi		4	10
Esimene	c) relvastatud kokkupõrgetes tapetud bandiitide perekondi		2	5
	d) süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondi		299	797
	e) legaliseeritud bandiitide perekondi		–	–
	f) represseeritud bandiidiabistajate perekondi		45	100
	Väljasaadetud inimeste koguarvust:
Teine	a) mehi		520
	b) naisi		1170
	c) lapsi		635
	Väljasaatmise eest põgenenud inimeste arv
Kolmas	a) väljasaatmisel			–
	b) konvoeerimisel			–
	c) pealelaadimisjaamades ja -punktides			–

Andis edasi Voronin

Võttis vastu Žukovets

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

11. Dokument II-22. MGB Viru maakonnaosakonna operatsiooniplaan

„KINNITAN“ „KINNITAN“

EESTI NSV RIIKLIKU NSV LIIDU RIIKLIKU

JULGEOLEKU JULGEOLEKU

MINISTER MINISTEERIUMI VOLINIK

KINDRALMAJOR KINDRALMAJOR

(KUMM) /allkiri/ (JERMOLIN) /allkiri/

15. märts 1949. aastal 15. märts 1949. aastal

PLAAN

toimiku „Priboi“ meetmete realiseerimiseks Eesti NSV Viru maakonnas

Tuleb ära tuua Viru maakonnale kinnitatud kontingent 900 majapidamist. Kokku on maakonnas kindlaks tehtud ja arvestustoimikud vormistatud 1080 majapidamise kohta, neis loetletakse 3500 inimest (nendest reserv 180 majapidamist).

Nimetatud erikontingendi äratoomiseks luua 225 operatiivgruppi arvestusega 4 majapidamist grupi kohta.

Nimetatud arvu erikontingendi perekondade äratoomiseks on vaja:

I. Elavjõudu

operatiivgruppidesse:

operatiivkoosseisu – 225 inimest

sõdureid – 450 inimest

nõukogude ja parteiaktiivi – 1800 inimest

rahvakaitse võitlejaid – 450 inimest
–––––––––––––––––––––––––
KOKKU – 2925 inimest

MGB maakonnaosakonnas korra pidamiseks:

operatiivkoosseisu – 3 inimest (sealhulgas MGB maakonnaosakonna ülem ja volinik)

Laadimispunktides: operatiivtöötajaid – 12 inimest

uurijaid – 4 inimest

tõlke – 6 inimest

masinakirjutajaid – 2 inimest

––––––––––––––––––––––––––

KOKKU – 24 inimest

Pealelaadimispunkte organiseeritakse maakonnas 2 – Rakvere ja Jõhvi raudteejaama piirkonnas. Pealelaadimispunktide organiseerimine nendes jaamades seletub arenenud jaamateede ja mugavate juurdepääsuteede olemasoluga.

Operatiivkoosseisu arvestuslik suurus on vajalik erikontingendi vagunitesse laadimise normaalseks organiseerimiseks, nimestike ja muude dokumentide vormistamiseks vagunite ja ešelonide kaupa, aga ka selleks, et viia läbi agentuurset ja juurdlustööd erikontingendi seas, muuhulgas bandiitide, bandiitide abistajate ja natsionalistliku põrandaaluse liikmete sugulaste ülekuulamiseks sel eesmärgil, et selgitada välja tegutsevate bandede ja illegaalide varjumiskohad ning võimalused nende inimeste operatiivseks ärakasutamiseks.

Pealelaadimispunktide ülemateks määrata kogenud, energilised operatiivtöötajad, kes on võimelised täitma neile antud ülesanded.

Kokku on operatsiooni läbiviimiseks vaja:

operatiivkoosseisu – 244 inimest

sõdureid – 450 inimest

K.a 13. märtsi seisuga on riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnal:

MGB maakonna osakonna aparaadi operatiivkoosseisu – 29 inimest

teistest organitest juurdekomandeeritud operatiivkoosseisu – 33 inimest

MVD maakonna valitsuse ja miilitsa operatiivkoosseisu – 38 inimest

MGB vägede ohvitsere, keda saab kasutada operatiivtöötajatena – 1 inimene

maakonna territooriumil paiknevate vastuluureorganite operatiivkoosseisu – 1 inimene

––––––––––––––––––––

Kokku: 102 inimest

Relvastatud jõud:

MGB vägede ja organite sõdurid – 435 inimest

MVD vägede ja organite sõdureid – nõukogude ja parteiaktiivi ning kolhoosnikke – 1800 inimest

rahvakaitse võitlejaid – 300 inimest

–––––––––––––––––––––––––––––

KOKKU: 2535 inimest

Seega on olemasolevatele lisaks vaja:

operatiivkoosseisu – 142 inimest

sõdureid – 10 inimest

––––––––––––––––––––––––––––––

KOKKU: – 152 inimest

II. Transport

Transpordivajadus avaldub järgmistes andmetes: autod (pooleteisetonnised) – 450 tükki

vagunid – 130 tükki

hobutransport (ühehobusevankrid) – 2700 tükki

MÄRKUS: Vajaliku autotranspordi arvu aluseks on arvestus, et tehakse kaks sõitu (keskmine automarsruudi pikkus 70 kilomeetrit)

Transpordivahenditest on maakonnas arvele võetud:

töökorras autosid - 400

(tehnilise ülevaatuse päeva seisuga 1.1.1949. aastal)

Autotranspordi mobiliseerimiseks kasutatakse siseministeeriumi riikliku autoinspektsiooni aparaati.
Seega on vaja saada Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumilt täiendavalt 50 autot.

Töökorras autotranspordi mobiliseerimise ettekäändeks on maakonna autotranspordi mobiliseerimiseks valmisoleku kontrollimine. Sel eesmärgil tehakse operatsiooni eelõhtul kõigi automajandite juhtidele ettepanek saata kõik töökorras autod täis kütusepaakidega kohtadesse, kus tavaliselt toimub tehniline ülevaatus Rakvere ja Jõhvi linnas, kust nad saadetakse kokkulepitud koondamiskohtadesse. Autode kogunemine määrata kella 18.00-ks ning kuni väljasõitmiseni operatsioonikohtadesse hoitakse autojuhte autode juures kinni. Autotranspordi täiendavat tankimist tehakse töö käigus pealelaadimispuntide läheduses kahes kohas. Hobutransport mobiliseeritakse operatsiooni käigus läbitöötamisele kuuluvates taludes, puudujäävad hobuveokid mobiliseeritakse naabertaludest.

III. Sidevahendid

Põhiliselt kasutatakse maakonnasisest telefonisidet skeemi järgi, mida on kasutatud valimiskampaaniate perioodil. Kõikidel valdadel saab olema otseside pealelaadimispunktide ja riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnaga. Nimetatud skeem käivitatakse operatsioonile eelneval ööl. Sellele lisaks organiseeritakse raadioside valdade eraldiseisvate koondamispunktide ja pealelaadimispunktide vahel. Kokku on vaja 13 raadiojaama.

Piirivööndis kasutatakse otsest teenistusliini. Piirivööndi side riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnaga on telefonivõrgu teel sisse seatud. Maakonnasisest sidet operatiivgruppide ja koondamis-punktide vahel peetakse ratsavirgatsite ja rakettidega kokkuleppeliste signaalide andmise abil.

Operatsiooni ajal võetakse maakonnakeskuste ja valdade sidesõlmed kontrolli alla pärast korralduse saamist Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumilt ning kõik abonemendid lülitatakse välja, välja arvatud [EK(b)P] maakonnakomitee 1. sekretäri, täitevkomitee esimehe ja eluliselt tähtsate objektide omad.

Maakonnakomitee sekretärile ja täitevkomitee esimehele antakse telefonikõned teises järjekorras.

IV. Operatsiooni aeg ja protsess

Pärast seda, kui Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumist on saadud kinnitatud arvestustoimikud, formeeritakse operatiivgrupid valdade kaupa. Gruppide koosseisu lülitada operatiivkoosseis ja nende sõjaväeosade komandörid, mis võtavad operatsioonist otseselt osa. Sellega ühel ajal jaotatakse operatiivkoosseis ja väed operatiivgruppidesse, kinnistades neile operatsiooni objektid. Operatsiooni ajani asuvad valdade operatiivgrupid täies koosseisus valla territooriumil (välja arvatud nõukogude ja parteiaktiiv) ning viivad läbi tööd valdades olemasolevate bandede, üksikbandiitide ja põrandaaluste likvideerimiseks. Selle töö käigus õpib operatiivkoosseis tundma operatsiooni objektide elukohti, juurdepääse taludele ja erikontingendi koondamispunktidesse vedamise teid, vajaliku täiendava hobutranspordi mobiliseerimise võimalusi.

Valdades, kus ei esine banditismi, õpivad valdade grupid olukorda tundma sõjaväeõppuse nime all.

Kokkuleppel kohalike nõukogude organitega paigutada operatiivgrupid asustamata taludesse ja teistesse vabadesse ruumidesse täies koosseisus. Ruumide valimisel vallakeskustes pidada silmas nende ruumide kasutamist operatsiooni päeval koondamispunktidena.

Operatsioonile eelnevatel päevadel astuvad vallagruppide operatiivülemad ühendusse kogu agentuuriga vallas ja õpivad tundma operatsiooni objektide käitumist, meeleolu ja kavatsusi.

Peale vallas valitseva olukorra ja objektide tundmaõppimise viivad valdade operatiivgruppide ülemad läbi vajalikud üritused selleks, et ennetada operatsiooni objektide igasugused katsed nurjata operatsioon või peituda. Juhul kui saadakse andmeid üksikute objektide kavatsusest operatsiooni ajaks peituda, pidada viimased päev enne operatsiooni kinni.

Valdade koondamispunktid organiseerida vallakeskustesse ja asustatud punktidesse, kus on autotranspordile läbitavad teed ja korralikud juurdepääsuteed. Koondamispunkti ruum valida sellise arvestusega, et need oleksid elanikest isoleeritud, avatud juurdepääsuteedega ning võimaldaksid valve ja kaitse organiseerimist. Kõikides valdade koondamispunktides eraldada isoleeritud toad side pidamiseks, vajalike dokumentide vormistamiseks, ülekuulamiste teostamiseks. Valdade koondamispunktide ülemateks määrata riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna kogenud operatiivtöötajad, kes tunnevad operatiivset olukorda vallas, lülitada nad operatiivgrupi koosseisu. Koondamispunktide ülemad juhivad kõiki operatiivgruppe valla territooriumil.

Operatsiooni algus määratakse kindlaks Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi juhtkonna korraldusega.

Operatsioonist osa võtvad operatiivgrupid saadetakse kohtadele (valdade koondamispunktidesse) sõltuvalt vahemaast eri ajal arvestusega, et nad jõuaksid operatsiooni objektideni ühel ajal.

Operatiivgruppidesse kuuluv nõukogude- ja parteiaktiiv, aga ka operatiivgruppide juhid, kutsutakse vastavalt Eestimaa K(b)P maakonnakomitee ja maakonna täitevkomitee poolt instrueerimiseks nõupidamisele kell 18 operatsiooni eelõhtul, nad jaotatakse operatiivgruppidesse ja saadetakse autodel valdade koondamispunktidesse.

Kolhooside aktiiv ja rahvakaitse võitlejad kogutakse valdade koondamispunktidesse ja jaotatakse operatiivgruppidesse. Rahvakaitse võitlejaid ja kolhooside aktiivi instrueerivad koondamispunktides operatiivgruppide ülemad enne operatsiooni algust.

Valdade koondamispunktidest lähevad grupid operatsiooni objektideni jalgsi. Üksikutel juhtudel, kui on soodsad teeolud ja operatsiooni objektini on pikk maa, viiakse operatiivgrupid kohale autodega.

Erikontingendi koondamispunktidesse toomise ajaks suunatakse autod laadimisele.

Objektide majade blokeerimist teostavad operatiivgrupid samal ajal ja varjatult, valitsuse määrus väljasaatmise kohta tehakse objektidele teatavaks [sellises] järjekorras: esmalt kaugemates taludes ja objektidel, kus ei ole välistatud bandiitide ilmumine ning relvastatud vastupanu osutamine. Eriti kaugetesse taludesse, mis asuvad metsamassiivides, saadetakse teiste operatiivgruppide arvelt tugevdatud operatiivgrupid.

Valdade operatiivgruppide vanemad asuvad ja tegutsevad vallakeskustes. Iga valla koondamispunkti ülema käsutuses on sidepidamiseks operatiivgruppidega ratsavirgats rahvakaitse võitlejate hulgast.

Kohalikest oludest sõltuvalt toimub kinnivõetud perekonna dokumentide vormistamine taludes või valdade koondamispunktides. Kõikidel operatiivgruppide ülematel peavad kaasas olema vajalikud blanketid ja kantseleitarbed dokumentide vormistamiseks nende objektide kohta.

Pärast asjade kokkupanemise teatavakstegemist korraldab operatiivtöötaja koos parteiaktiiviga talu ja majapidamishoonete läbiotsimise, võtab ära relvad, nõukogudevastase kirjanduse jms, sõdurid ja rahvakaitse relvastatud võitlejad tagavad talu valvamise. Taludes avastatud bandiidid, illegaalid ja kahtlased isikud peetakse kinni ja konvoeeritakse koondamispunkti. Pärast läbiotsimist jätab operatiivtöötaja objekti nõukogude ja parteiaktiivi esindajate ja ühe rahvakaitse võitleja valve alla ning läheb edasi järgmisele objektile. Kui asjad on kokku pandud, laaditakse objektid vankritele ja viiakse sõdurite ja rahvakaitse võitlejate valve all valla koondamispunkti. Nõukogude ja parteiaktiivi esindajad vormistavad väljasaadetavate mahajäänud vara nimestiku ja tagavad selle säilimise.

Juhul kui objektid on üksteisest väga kaugel (3–5 km), töötatakse nad järjekorras täielikult läbi. Operatsioon viiakse esmalt läbi kaugemates taludes.

Operatsiooni ajal kinnipeetud kõrvalised isikud, kes ei ole seotud objekti perekonnaga, saadetakse valla koondamispunktidest riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonda, kus tehakse kindlaks nende isik ja teostatakse vajalik kontroll.

Kõikide objektide täielikuks vormistamiseks ei tohi operatiivgrupid kulutada üle 5 tunni arvestusega, et enne pimeduse saabumist tuleb viia oma erikontingent pealelaadimispunkti.

Erikontingendi transportimisel valla koondamispunktidesse ja pealelaadimispunktidesse konvoeerivad ja valvavad neid inimesi operatiivtöötaja, sõdurid ja rahvakaitse võitlejad.

Juhul kui bandiidid tungivad transpordile kallale, rakendab operatiivgrupp abinõud bandiitide kinnipidamiseks või hävitamiseks. Erikontingendi perekonnaliikmete põgenemise korral rakendab operatiivgrupp kõiki abinõusid põgenenute kinnipidamiseks kohapeal. Erandjuhtudel kasutatakse relvi. Naiste ja laste vastu relvi ei kasutata.

Perekondade laadimisel autodele ei ole lubatud perekondade ja vara lahutamine. Liikumine pealelaadimispunktidesse organiseerida 4–5 autost koosnevate kolonnidena. Erikontingenti konvoeerivad ja valvavad autodel operatiivgrupid. Kui on jõutud pealelaadimispunkti, laaditakse erikontingendi perekonnad vagunitesse, kontrollitakse hoolikalt üle ning pärast kandmist ešeloni nimekirja antakse üle ešeloni ülemale. Tühjendatud autod sõidavad koos sõduritega tagasi koondamispunktidesse ja laaditakse uuesti.

Viru maakonna territooriumil luuakse 2 pealelaadimispunkti – Rakvere ja Jõhvi raudteejaama piirkonnas, kus on arenenud jaamateed ja vajalikud juurdepääsuteed.

Operatsioonis otsesest osalemisest vabanenud operatiivkoosseisu ja vägesid kasutatakse esmajärjekorras abi osutamiseks mahajäänud gruppidele, konvoi tugevdamiseks erikontingendi transportimisel pealelaadimispunktidesse. Peale selle lülitatakse vabanenud väed ja operatiivtöötajad töösse vagunitesse laadimise punktides erikontingendi vormistamisel ja vagunitesse suunamisel.

Operatsiooni juhtimine toimub riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnast. Kui tuleb signaale operatsiooni ebanormaalse käigu kohta pealelaadimispunktides või valdades, sõidab maakonnaosakonnast kohapeale NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi volinik ning rakendab abinõud kitsaskohtade likvideerimiseks

EESTI NSV RIIKLIKU EESTI NSV RIIKLIKU

JULGEOLEKU MINISTEERIUMI JULGEOLEKU

VIRU MAAKONNA MINISTEERIUMI VOLINIK

OSAKONNA ÜLEM MAJOR (ALEKSEJEV)

MAJOR (MOROZIHHIN)

/allkiri/ /allkiri/

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

12. Dokument II-26. Viru maakonnas operatsioonil silma paistnud ohvitser-, seersant- ja reakoosseisu nimekiri

SALAJANE

EKS NR

EESTI NSV VIRU MAAKONNAS VALITSUSE ÜLESANDE TÄITMISEL SILMA PAISTNUD OHVITSER-, SEERSANT- JA REAKOOSSEISU

NIMEKIRI

1. Leitnant	TÕNJANOV, Juri Andrejevitš	ÜK(b)P	Grupi vanemana ennetas julge ja initsiatiivika tegevusega bandiidi põgenemiskatse, haavates viimast raskelt.
2. Kapten	LJUBIMOV, Mihhail Nikolajevitš	ÜK(b)P liige	Hoolikalt otsides avastas talus end varjava bandiidi ja võttis viimase kinni. Juhtis gruppi oskuslikult.
3. Vanemleitnant	GRIŠATOV, Ivan Vassiljevitš	parteitu	Oskuslikult gruppi juhtides avastas heintesse peitunud bandiidi. Tulevahetuses bandiit tapeti. Võeti ära automaat PPŠ, püstol, 102 padrunit ja kokkuröövitud asjad.
4. Major	VESSELOV, Nikolai Georgijevitš	ÜK(b)P	Toimkonna vanemana ilmutas initsiatiivi, liige organiseeris osavalt toimkonna tegevust, seetõttu peeti kinni kaks välja saatmist vältida püüdnud inimest. Läbiotsimisel võeti ära WALTHER-süsteemi püstol ja selle padrunid.
5. Kapten	ISSAJEV, Dmitri Sergejevitš	ÜK(b)P liige	Grupi koosseisus tegutsedes ilmutas valvsust, avastas heintesse peitunud naise ja viis grupi vanema juurde.
6. Kapten	KRAJEV, Andrei Danilovitš	ÜK(b)P liige	Kulaku väljasaatmisel lõi viimane külanõu kogu esimeest kangiga ja püüdis lüüa teist korda. Sm KRAJEV lõi püssi- kabaga kurjategija pikali ja päästis nii seltsimehe.
7. Alampolkovnik	MOISSEJEV, Andrei Pavlovitš	ÜK(b)P liige	Organiseeris oskuslikult operatsiooni materiaalse varustamise. Grupi vanemana ilmutas suurt valvsust ja initsiatiivi, tänu millele peeti kinni 3 inimest, kes püüdsid väljasaatmisest kõrvale hoida.
8. Kapten	NETŠEPURENKO, Pantelei Jefremovitš	ÜK(b)P liige	Ilmutas valvsust end varjava perekonnapea otsimisel, avastas viimase maskeerituna laudade ja koli tagant.
9. Seersant	BONDAREV, Jakov Vassiljevitš	ÜK(b)P liige	Avastas end pööningul varjava väljasaatmisele kuuluva perenaise. Teises talus leidis vintpüssi SV ja 10 padrunit.
10. Vanemleitnant	GRIGORJEV,Aleksandr Ivanovitš	ÜK(b)P liige	Kohusetundliku suhtumise eest autotranspordi organiseerimisse ja koondamisse.
11. Vanem	GAPPAJEV, Andrei Vassiljevitš	ÜK(b)P liige	Kohusetundliku suhtumise eest oma töösse ja sotsialistliku omandi hoolika hoidmise eest. Töötas puhkamata kaks ööpäeva tankimispunktis.
12. Nooremseersant	FJODOROV, Mihhail Mihhailovitš	parteitu	Kohusetundliku suhtumise eest oma ülesannetesse operatsiooni ajal ja kvaliteetse toidu valmistamise eest.
13. Reamees	AGAFONOV, Semjon Nilovitš	parteitu	Sõjaväegruppide katkematu ja kiire vedamise eest, mis soodustas operatiivülesannete täitmist.
14. Kapten	USTJUŽANIN, Nikolai Matvejevitš	ÜK(b)P liige	Valvsust ilmutades avastas heintesse peitunud kulaku- perekonna 3 liiget.
15. Kapten	JAKOVLEV, Nikolai Nikolajevitš	ÜK(b)P liige	Sõjaväegrupi vanemana tagas operatsiooni 1. päeval ülesande 100% täitmise. Täinedavad ülesanded täitis samuti täielikult ja tähtaegselt.
16. Kapten	MIŠURIN, Venjamin Vassiljevitš	ÜK(b)P liige	Sõjaväegrupi vanemana töötades tagas ülesande täitmise operatsiooni 1. päeval. Täitis korduvalt lisaülesandeid.
17. Kapten	BOLÕŠEV, Grigori Gavrilovitš	ÜK(b)P liige	Operatsioonis ilmutatud aktiivse otsingu ja suure valvsuse eest, tänu millele võeti ära relv ja peeti kinni ennast heintes varjav naiskodanik.
18. Reamees	KOVALJOV, Viktor Nikolajevitš	parteitu	Ilmutatud kõrge teadlikkuse ja vaenlastega leppimatuse eest, mis avaldus keeldumises võtta represseeritult pistist.
19. Major	DORONIN, Jakov Terentjevitš	ÜK(b)P	Eeskujulikult tehtud töö eest bandiitlike ja liige kulalike perekondade äratoomisel: 46-st kinnivõtmisele kuuluvast võeti kinni 43 perekonda (kolme perekonda ei olnud enne operatsiooni algust kohal).
20. Vanem- leitnant	ŠAROV, Pjotr Ivanovitš	ÜK(b)P liige	ÜK(b)PliigeTäitis eeskujulikult antud ülesande. Ilmutas initsiatiivi perekondade koondamis- punktist ärasaatmisel, millega tagas evakueerimisülesande kiire lõpuleviimise.
30. Kaardiväe nooremseersant	ŠILIHHIN, Vladimir Zinovjevitš	ÜK(b)P kandidaat
31. Kaardiväe reamees	TŠUPEJEV,Mihhail Sidorovitš	ÜLKNÜ liige
32. Kaardiväe nooremseersant	BELOUS,Kuzma Petrovitš	ÜLKNÜ liige
33. Kaardiväe reamees	ZOLOTUHHIN, Vassili Sergejevitš	ÜK(b)P
34. Kaardiväe reamees	ŠÕTŠKOV, Nikolai Ivanovitš	ÜLKNÜ liige	Kohusetundliku puhkuseta töö eest metsase ja soise paikkonna rasketes tingimustes.
35. Kaardiväe reamees	JAŠTŠENKO,Juri Ivanovitš	ÜLKNÜ liige

RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTEERIUMI

SISEVÄGEDE OHVITSERKOOSSEISU

KVALIFIKATSIOONI TÕSTMISE KOOLI ÜLEM

KINDRALMAJOR /allkiri/

(JOVLEV) 29. märtsil 1949. aastal

13. Dokument II-27. Lõppkokkuvõte Viru maakonna kohta

Täiesti salajane

LÕPPKOKKUVÕTE

„PRIBOI“ käigus Viru maakonna territooriumilt välja saadetud erikontingendi hulk

seisuga 29. märts 1949. aastal

Indeks	Tähendus	Perekondi	Inimesi
	Väljasaadetud perekondade koguarv:	905	2461
	a) kulakute perekondi	220
	b) illegaalselt elavate bandiitide ja natsionalistide perekondi	62
Esimene
	c) relvastatud kokkupõrgetes tapetud bandiitide perekondi	42
	d) süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondi	535
	e) legaliseeritud bandiitide	14
	f) represseeritud bandiidiabistajate perekondi	32
	Väljasaadetud inimeste koguarvust:		2461
Teine
	a) mehi		505
	b) naisi		1196
	c) lapsi		706
	Väljasaatmise eest põgenenud inimeste arv
Kolmas	a) väljasaatmisel		1
	b) konvoeerimisel		–
	c) pealelaadimisjaamades ja -punktides		–

Vanemleitnant

29.3.49

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

14. Dokument II-28. Lõppkokkuvõte Narva linna kohta

Täiesti salajane

LÕPPKOKKUVÕTE

„PRIBOI“ käigus Narva maakonna territooriumilt välja saadetud erikontingendi hulk

seisuga 25. märts 1949. aastal

Indeks	Tähendus	Perekondi	Inimesi
	Väljasaadetud perekondade koguarv	3	7
	a) kulakute perekondi	3	7
	b) illegaalselt elavate bandiitide ja natsionalistide perekondi	–	–
Esimene	c) relvastatud kokkupõrgetes tapetud bandiitide perekondi	-	-
	d) süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondi	–	–
	e) legaliseeritud bandiitide perekondi	–	–
	f) represseeritud bandiidi-
	f) represseeritud bandiidiabistajate perekondi	–	–
	Väljasaadetud inimeste
Teine	koguarvust:
	a) mehi	–	2
	b) naisi	–	3
	c) lapsi	–	2
	Väljasaatmise eest põgenenud inimeste arv
Kolmas	a) väljasaatmisel	–	–
	b) konvoeerimisel	–	–
	c) pealelaadimisjaamades ja -punktides	–	–

Vanemleitnant

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

15. Dokument II-30. MGB Võru maakonnaosakonna operatsiooniplaan

Täiesti salajane

„KINNITAN“ „KINNITAN“

EESTI NSV RIIKLIKU NSV LIIDU RIIKLIKU

JULGEOLEKU JULGEOLEKU

MINISTER MINISTEERIUMI VOLINIK

KINDRALMAJOR KINDRALMAJOR

(KUMM) /allkiri/ (JERMOLIN) /allkiri/

15. märts 1949. aastal 15. märts 1949. aastal

PLAAN

„PRIBOI“ meetmete realiseerimiseks Võru maakonnas

Vaja on ära tuua Võru maakonnale kinnitatud kontingent 720 majapidamist.

Kokku on maakonnas kindlaks tehtud ja vormistatud arvestustoimikuid 854 majapidamise kohta, milles loendatakse 2738 inimest (neist reserv 134 majapidamist). Nimetatud erikontingendi äratoomiseks luua 180 operatiivgruppi. Nimetatud arvu erikontingendi perekondade äratoomiseks on vaja:

I. Elavjõudu

operatiivgruppidesse:

operatiivkoosseisu 180 inimest

sõdureid 360

rahvakaitse võitlejaid 360

nõukogude ja parteiaktiivi 1100

–––––––––––––––––––––––––

KOKKU 2000 inimest

operatsiooni staapi:

operatiivkoosseisu 4 inimest

sõdureid 10

patrullimiseks ja varitsustesse: sõdureid 24

––––––––––––––––––––––––––

KOKKU: 38 inimest

2 pealelaadimispunkti: operatiivtöötajaid 20 inimest

masinakirjutajaid 4

sildade kaitseks: rahvakaitse võitlejaid 30

–––––––––––––––––––––

KOKKU:

operatiivkoosseisu 204 inimest

relvastatud jõudu 784

1949. aasta seisuga on riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnal:

riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna aparaadi operatiivkoosseisu 26 inimest

teistest organitest juurdekomandeeritud operatiivkoosseisu 24

siseministeeriumi maakonnaosakonna operatiivkoosseisu 10

––––––––––––––––––––––––––

KOKKU: 60 inimest

Relvastatud jõud:

riikliku julgeoleku ministeeriumi vägede ja organite sõdureid 49 inimest

miilitsaid 80

rahvakaitse võitlejaid 250

––––––––––––––––––––––––––

KOKKU: 379 inimest

Nõukogude ja parteiaktiivi on maakonnas 700 inimest.

Operatsiooni edukaks läbiviimiseks on olemasolevale elavjõule täiendavalt vaja:
operatiivkoosseisu 144 inimest

sõdureid 405

nõukogude ja parteiaktiivi 400
––––––––––––––––––––––––––
949 inimest

MÄRKUS: võttes arvesse, et maakond on kahjustatud banditismist, on vaja igasse operatiivgruppi täiendavalt ette näha üks sõdur.

II. Transport

Transpordivajadus väljendub järgmistes andmetes:

autosid 230

vaguneid 103

hobuveokeid 1100

Transpordivahenditest on maakonnas arvele võetud 100 ekspluateerimiseks kõlblikku autot. Hobutransport mobiliseeritakse asustatud punktides operatsiooni käigus. Majandusorganite autotransport mobiliseeritakse Eestimaa K(b)P Võru maakonnakomitee kaudu ettekäändel, et on vaja vedada külviks vajalikke kaupu kolhoosidele, sovhoosidele ja praegu organiseeritavatele masina-traktorijaamadele. 130 autot on operatsiooni ajaks vaja maakonda saata Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumist.

Autotransport paigutatakse: 130 autot Võru linnas asuva tankidiviisi parki. Majandusorganite autotransport koondatakse maakonnakomitee ja maakonna täitevkomitee õuele.

III. Sidevahendid

Raadioside vahendeid riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnal ei ole. Side organiseerimiseks valdade koondamispunktide ja pealelaadimispunktidega on vaja 25 raadiojaama.

Operatiivgrupid peavad valdade vanematega sidet virgatsitega (ratsa- ja jalgsivirgatsid) ning signaalrakettidega.

Valdade vanemad peavad sidet riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna ja pealelaadimispunktiga telefoni ja raadio teel.

IV. Operatsiooni aeg ja protsess

Ettevalmistavad üritused:

valdade koondamispunktide ülemateks, kes on ka operatiivgruppide vanemad valdades, määratakse need riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna operatiivtöötajad, kes varem neid valdu teenindasid.

Valdade vanemad organiseerivad objektide käitumise tundmaõppimise agentuuri kaudu ja tutvustavad operatiivgruppe juhtivale juurdekomandeeritud operatiivkoosseisule juurdepääsuteid objektidele.

Operatiivgrupi operatiivkoosseis suunatakse valdadesse vastavalt saabumisele erinevatel ettekäänetel (valla rahvakaitse rühma inspekteerimine, kolhooside, sovhooside ja masina-traktorijaamade ettevalmistus kevadkülviks, valdade töö- ja veokohustuste täitmine kohaliku ja vabariikliku tähtsusega teede remontimisel, metsavarumisplaani täitmise kontrollimine). Sel viisil võetakse arvele vallas olemasolev hobutransport.

Operatsioonipäeva eelõhtul kutsutakse Võru linnas ja valdades kokku nõukogude ja parteiaktiiv arutama kevadkülvi plaane ja kolhoosiehituse tempo kiirendamist. Nõukogude ja parteiaktiivi koosolekute läbiviimiseks eraldab partei maakonnakomitee linna juhtiva partei- ja nõukogude aktiivi hulgast volinikud. Nemad on ka maakonnakomitee ja maakonna täitevkomitee volinikud väljasaadetavatest maha jäänud vara arvele võtmisel ja massilise selgitustöö läbiviimisel elanike seas seoses läbiviidava operatsiooniga.

Rahvakaitse võitlejad saavad olema kasarmurežiimil. Operatiivgrupid toimetatakse operatsiooni kohale autotranspordi ja hobutranspordiga. Objektide majade blokeerimist tehakse nõukogude ja parteiaktiivi ning rahvakaitse võitlejate üheaegse kasutamisega.

Maakonna territooriumil on vaja luua 8 valdadevahelist koondamispunkti järgmistes kohtades: Räpina, Rõuge, Lepistu, Vastseliina, Kanepi, Orava, Linnamäe ja Põlva asula.

Pärast erikontingendi vastuvõtmist saadetakse vallas operatsiooni juhtiva ülema nõudmisel nendesse punktidesse autotransport.

Operatiivgruppidest vabanenud relvastatud jõude kasutab koondamispunkti ülem erikontingendi saatmiseks ešeloni pealelaadimise kohta ja koondamispunkti valveks.

Maakonna territooriumil on vaja luua 2 pealelaadimispunkti – Võru jaama ja Veriora jaama. Võru jaamas laaditakse ešeloni erikontingent, kes tuuakse ära Saatse, Vastseliina, Misso, Rõuge, Haanja, Ruusmäe, Varstu, Mõniste, Kanepi, Valgjärve, Kooraste, Kõlleste, Lasva, Laheda, Kasaritsa, Võru, Merimäe, Urvaste, Antsla, Linnamäe, Lepistu, Sõmerpalu vallast.

Veriora jaamas laaditakse ešeloni erikontingent Põlva, Mooste, Räpina, Veriora, Leevi, Mäe, Järvesuu, Orava vallast.

Võttes arvesse, et maakonnas on mitu bandiitide gruppi (Heeska bande, Randma bande, Kooviku bande ja Piho bande), ja selleks, et hoida ära operatsiooni nurjamise katsed relvastatud kallaletungi teel, organiseerida 5 liikuvat gruppi autodel eriti ohtlike kohtade (metsateed) patrullimiseks. Iga grupi arvuline suurus on 3 sõdurit.

Riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna ülem ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi volinik teostavad operatsiooni juhtimist maakonna keskusest.

EESTI NSV RIIKLIKU

JULGEOLEKU MINISTEERIUMI

MAAKONNAOSAKONNA ÜLEM

major

(PUŠKARJOV)

14. märtsil 1949. aastal

NSV LIIDU RIIKLIKU

JULGEOLEKU MINISTEERIUMI VOLINIK

alampolkovnik

(SEMTŠENKO)

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

16. Dokument II-32. Ettekanne operatsiooni „Priboi“ tulemuste kohta Võru maakonnas

Täiesti salajane

EESTI NSV RIIKLIKU JULGEOLEKU

MINISTRILE

kindralmajor

sm KUMMILE

NSV LIIDU RIIKLIKU JULGEOLEKU

MINISTEERIUMI VOLINIKULE

kindralmajor

sm JERMOLINILE

ARUANNE

agentuurtoimiku „PRIBOI“ realiseerimise operatsiooni läbiviimise kohta Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi VÕRU maakonna osakonnas

ETTEVALMISTAVAD ÜRITUSED

Võru maakonnas oli vaja ära tuua väljasaatmiseks kinnitatud erikontingent 720 majapidamist, neist olid: 402 kulaklikud majapidamised ja 318 süüdimõistetud bandiitide, bandiitide abistajate, natsionalistide jt majapidamised.

Kokku oli maakonnas operatsiooni alguseks vormistatud ja vastavates instantsides kinnitatud 827 arvestustoimikut, neist oli 453 arvestustoimikut kulakute ja 374 arvestustoimikut teiste kategooriate kohta.

Operatsiooni ajaks oli osakonnas olemas:

Operatiivkoosseis 212 inimest (neist teistest organitest juurdekomandeerituid 186 inimest)

2. Sõdurid 656 inimest

(neist Võru linnas paikneva MGB vägede 260. polgu 1. roodu 49 sõdurit)

3. Rahvakaitse võitlejaid 390 inimest

4. Nõukogude ja parteiaktiivi 1000 inimest

(sealhulgas Tallinna linnast juurdekomandeeritud 290 inimest)

TRANSPORT

Relvajõudude ministeeriumist oli juurde komandeeritud 182 autot. Kohalike organisatsioonide ja asutuste autosid oli 109 tükki. Erikontingendi tapikorras ärasaatmiseks anti pealelaadimiskohtades ette 103 spetsiaalselt sisustatud vagunit.

Peale selle oli väljasaadetavate perekondade äratoomiseks nende kinnivõtmise kohtadelt autodele laadimise kohtadesse mobiliseeritud 1200 hobuveokit, mis võeti maakonna kolhoosidest, sovhoosidest ja hobulaenutuspunktidest.

SIDEVAHENDID

Maakonna valdades tegutsevate operatiivgruppidega sidepidamise põhiliseks vahendiks operatsiooni käigus oli traatside, mille katkematu töö tagamiseks kasutati kontrollijaid. Lisaks oli osakonnale juurde antud 34 raadiojaama, mis kindlustasid traatside katkemise puhul kahepoolse raadioside valdade ja pealelaadimispunktidega.

Planeeritud arvu erikontingendi majapidamiste äratoomiseks moodustasime me 196 operatiivgruppi arvestusega üks operatiivgrupp 4–5 majapidamise kohta. Nimetatud operatiivgruppi kuulusid: üks operatiivtöötaja, neli sõdurit, rahvakaitse võitlejad ja 5–6 inimest kohalikust nõukogude ja parteiaktiivist.

Kõikidesse maakonna 30 valda olid kavandatud vanemoperatiivtöötajad, kes olid grupi eesotsas ja juhtisid erikontingendi asukohas kinnivõtmist ja sealt pealelaadimiskohta viimist.

Vallas valitseva olukorra, erikontingendi käitumise ning taludele juurdepääsude tundmaõppimiseks saadeti neisse varakult 80 operatiivtöötajat eesotsas vallagruppide ülematega. Operatiivkoosseisu viibimist valdades šifreeriti rahvakaitse võitlejate kogunemiste läbiviimisega ja nende lahinguvalmiduse kontrollimisega. Kogu operatiivkoosseisu instrueerisime hoolikalt operatsiooni läbiviimise korra ja järgneva dokumenteerimise kohta käesoleva aasta 23. märtsil, teatamata neile operatsiooni alguse päeva ja kellaaega.

Valdades operatiivkoosseisule praktilise abi osutamiseks, nõukogude ja parteiaktiivi mobiliseerimiseks, aga ka väljasaadetute vara järgneva vormistamise organiseerimiseks mobiliseerisime partei maakonnakomitee kaudu 30 maakonnakomitee ja maakonna täitevkomitee volinikku arvestusega iga valla kohta üks volinik (maakonna organisatsioonide juhtiva koosseisu seast). Nimetatud aktiivi instrueerisime koos partei maakonnakomiteega operatsiooni eelõhtul, kusjuures operatsiooni alguse aega neile ei teatatud.

Pimeduse saabumisel saadeti 24. märtsil autotranspordiga kõikidesse valdadesse operatiiv- ja sõjaväelised grupid, kelle ülesandeks oli operatsiooni läbiviimine kohtadel. Samal õhtul kutsusid partei maakonnakomitee volinikud vallakeskustes kokku partei- ja nõukogude aktiivi sel ettekäändel, et arutada kevadkülviks valmistumise tulemusi ja kollektiviseerimise käiku valdades. Pärast seda, kui valdades oli kokku kogutud küllaldane arv nõukogude- ja parteiaktiivi, teatati viimastele, et nad on mobiliseeritud eriülesande täitmiseks, ning tehti ettepanek mitte lahkuda ruumist, kus nad asuvad.

Samal ajal võeti kogu maakonna traatside selleks spetsiaalselt eraldatud töötajate poolt kontrolli alla ning kehtestati kõnede pidamiseks parool.

AUTOTRANSPORDI MOBILISEERIMINE

Tsiviilorganisatsioonide autotranspordi mobiliseerimise viisid läbi sõjakomissariaat ja siseministeeriumi maakonnaosakonna autoinspektor ettekäändel, et kontrollida autode valmisolekut toimetada kätte külviks vajalikud kaubad, aga ka kontrollida nende tehnilist seisukorda Eesti NSV Siseministeeriumi autoinspektsioonis. Nende abinõude realiseerimise käigus koondati 103 tsiviilautot, viimaste juhid koguti sõjakomissariaadi ruumidesse, kuhu nad jäid kuni väljasõidu ajani erikontingendi perekondade transportimiseks.

Võttes arvesse maakonna kahjustatust bandiitlikest formeeringutest, lõime selleks, et ära hoida võimalikud rünnakud autokolonnidele nende teel pealelaadimiskohtadesse, 8 liikuvat otsingugruppi magistraalidel, mis olid bandiitide rünnakutest kõige enam ohustatud, grupp koosnes riikliku julgeoleku ministeeriumi vägede ühest ohvitserist ja 4–5 sõdurist.

Kogu ettevalmistuse „Priboi“ realiseerimiseks lõpetasime kella 4.00-ks 25. märtsil 1949. aastal.

OPERATSIOONI KÄIK

Operatsioon erikontingendi äratoomiseks algas vastavalt Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi juhtkonna korraldusele 25. märtsil 1949. aastal kell 6.00. VÕRU linnas algas väljasaadetavate äratoomine kell 5.00.

Selleks ajaks oli vallakeskustesse koondatud vajalik hulk autotransporti. K.a 25., 26. ja 27. märtsil toodi ära, toimetati pealelaadimispunkti ja laaditi peale 662 perekonda, kokku 1731 inimest, sealhulgas: kulakute perekondi – 324 (776 inimest), illegaalses olukorras viibivate bandiitide, natsionalistide perekondi – 22, relvastatud kokkupõrgetes tapetud bandiitide perekondi – 24, süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondi – 235, represseeritud bandiidiabistajate perekondi – 57.

Väljasaadetute koguarvust oli: mehi – 508, naisi – 804, kuni 15-aastaseid lapsi – 419.

Nende perekondade arv, kes põgenesid väljasaatmise eest – 57, neis on kokku 272 inimest. Operatsiooni ajal varjus ainult 3 perekonda.

Erikontingendi põhiline osa toodi ära k.a 25. märtsi kella 20.00-ks. Operatsiooni järgmistel päevadel otsisid operatiivgrupid taga üksikuid puuduvaid perekonnaliikmeid, kes olid enne operatsiooni põgenenud teistesse valdadesse, ja teistest maakondadest põgenenuid. Teiste organite taotlusel peeti kinni ja viidi tapiga ära 7 erikontingenti kuuluvat inimest.

Operatsiooni käigus ei osutatud tegutsevatele operatiivgruppidele relvastatud vastupanu ja bandiitlikke ilminguid ei ole registreeritud. Äratoodud perekondade toimetamine pealelaadimiskohta toimus plaanipäraselt ja viivitusteta. Vagunitesse laadimiseks kohaletoodute tehniline vormistamine toimus õigeaegselt.

Operatsiooni ajal leidis aset enesehaavamise juhtum, mille põhjustas relvaga hooletu ümberkäimise tõttu LEPISTU valla rahvakaitse rühma komandör LESS. Haav on kerge, ohtu elule ei kujuta.

LASVA vallas lõpetas kinnivõtmise ajal elu enesetapuga varem valmis pandud mürgiga kulakunaine MÜHLEN, Line Mari tütar, sündinud 1899. aastal Võru maakonna Lasva vallas.

VARSTU valla operatiivgrupi ülem major ŠUKLIN sai operatsiooni ajal teada, et tema operatiivgrupi tegevuspiirkonnas on bandiitide punker. Selle operatiivgrupi läbi viidud lahingoperatsioonis võeti kinni raskelt haavatud bandiit, kes nimetas end SMIRNOVIKS. Transportimisel Võru linna bandiit suri. Punkrist võeti ära: vintpüsse – 1, automaate – 1, püstoleid –1, granaate – 2 ja 500 padrunit.

Peab märkima, et ŠUKLIN ei olnud punkri likvideerimise operatsiooni läbi mõelnud ja tegi operatsiooni läbiviimise otsuse kiirustades, kooskõlastamata seda riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnaga.

2–3 päeva enne operatsiooni hakkasid Võru linna elanike seas levima kuuldused eelseisvast väljasaatmisest. Operatsiooni eelõhtul avastati linnast 4 lendlehte, mis kutsusid elanikke osutama väljasaatmise korral vastupanu. Kõik lendlehed olid kirjutatud käsitsi ja neil oli tempel „NOORTE KUPERJANOVLASTE STAAP“.

Kuulduste levimist ja lendlehtede ilmumist soodustas riikliku julgeoleku ministeeriumi vägede, miilitsakooli kursantide ettenähtust varasem saabumine, kusjuures riikliku julgeoleku ministeeriumi väed ja kursandid saabusid neile ettenähtud vormiriietuses, aga mitte sõjaväe üldvormiriietuses, nagu oli plaanis ette nähtud. Peale selle liikusid ööl vastu 24. märtsi läbi maakonna territooriumi TARTU ja VALGA linna poole kolonnides üle 200 auto, mis ei jäänud elanikel märkamata.

Äratoodavate objektide territoriaalne hajutatus nõudis 196 operatiivgrupi organiseerimist planeeritud 180 asemel, seega olid ammendatud kõik operatiivkoosseisu eeldatavad reservid.

Valdade volinikel, kes ise operatiivgruppe juhtisid, ei olnud võimalik juhtida operatsiooni kogu valla ulatuses. Alles pärast seda, kui neile kinnitatud objektid olid ära toodud, said nad võimaluse juhtida operatsiooni kogu vallas.

Operatiivkoosseis, väed, nõukogude ja parteiaktiiv tegutsesid operatsiooni läbiviimisel õigesti, otsustavalt ja aktiivselt. Nõukogudevastase elemendi vaenulikke väljaastumisi ei ole fikseeritud.

Operatsiooni viimasel päeval fikseeriti 5 juhtumit, kus väljasaatmisele kuuluvad isikud ilmusid vabatahtlikult kohale.

EESTI NSV RIIKLIKU NSV LIIDU RIIKLIKU

JULGEOLEKU MINISTEERIUMI JULGEOLEKU

VÕRU MAAKONNA MINISTEERIUMI

OSAKONNA ÜLEM VOLINIK

major alampolkovnik

(PUŠKARJOV) /allkiri/ (SEMTŠENKO) /allkiri/

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

17. Dokument II-33. Lõppkokkuvõte Võru maakonna kohta

Täiesti salajane

LÕPPKOKKUVÕTE

„PRIBOI“ käigus Võru maakonna territooriumilt välja saadetud

erikontingendi hulk

seisuga 29. märts 1949. aastal

Indeks	Tähendus	Perekondi		Inimesi
	Väljasaadetud perekondade. koguarv:		662	1731
	a) kulakute perekondi		324	766
	b) illegaalselt elavate bandiitide ja natsionalistide perekondi		22	–
Esimene
	c) relvastatud kokkupõrgetes tapetud bandiitide perekondi		24
	d) süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondi		235
	e) legaliseeritud bandiitide perekondi		–
	f) represseeritud bandiidi- abistajate perekondi		57
	Väljasaadetud inimeste koguarvust:			1731
Teine	a) mehi			508
	b) naisi			804
	c) lapsi			419
	Väljasaatmise eest põgenenud inimeste arv
Kolmas	a) väljasaatmisel			3
	b) konvoeerimisel			–
	c) pealelaadimisjaamades ja -punktides			–

Andis edasi: Puškarjov

Võttis vastu: Mihhailov

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

18. Dokument II-36. MGB Lääne maakonnaosakonna operatsiooniplaan

Täiesti salajane

Eks nr …

„KINNITAN“ „KINNITAN“

EESTI NSV RIIKLIKU NSV LIIDU RIIKLIKU

JULGEOLEKU JULGEOLEKU

MINISTER MINISTEERIUMI VOLINIK

KINDRALMAJOR KINDRALMAJOR

(KUMM) /allkiri/ (JERMOLIN) /allkiri/

15. märts 1949. aastal 15. märts 1949. aastal

PLAAN

„PRIBOI“ MEETMETE REALISEERIMISEKS LÄÄNE MAAKONNAS

Eesti NSV riikliku julgeoleku minister on kinnitanud Lääne maakonnale „Priboi“ asjas arvuks 500 majapidamist.

Kokku on maakonnas kindlaks määratud ja vormistatud arvestustoimikud 690 majapidamise kohta, milles elab 2075 inimest, neist on: reserv 180 majapidamist. Nimetatud erikontingendi äratoomiseks luua 125 operatiivgruppi. Sel eesmärgil on vaja:

I. Elavjõudu

Operatiivgruppidesse:

operatiivkoosseisu – 125

sõdureid – 375

nõukogude ja parteiaktiivi – 750

rahvakaitse võitlejaid – 250

–––––––––––––––––––––
KOKKU: 1500

Korrapidamiseks:

operatiivkoosseisu riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnas sõdureid valdadesse – 4 inimest

Pealelaadimispunktidesse:

operatiivtöötajaid – 18 inimest

uurijaid – 6 inimest

tõlke – 6 inimest

masinakirjutajaid – 4 inimest

Reserv:

operatiivkoosseis – 5 inimest

sõdurid – 25 inimest

Märkus: Seoses sellega, et meie maakonna territooriumil on kaks tegutsevat bandet ja ei ole välistatud nende relvastatud väljaastumise võimalus, planeeritakse operatiivtöötajate ja sõdurite reserv.

1949. aasta 12. märtsi seisuga on Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi maakonnaosakonnal:

a) riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna aparaadi operatiivkoosseisu 17 inimest

b) teistest organitest juurdekomandeeritud operatiivkoosseisu 11 inimest

c) siseministeeriumi maakonnaosakonna ja miilitsa operatiivkoosseisu 17 inimest

d) riikliku julgeoleku ministeeriumi vägede ohvitsere, keda võib kasutada operatiivtöötajatena – inimest

e) maakonna territooriumil paiknevate vastuluureorganite operatiivkoosseisu – inimest

–––––––––––––––––––––––––––––––––

Kokku: 45 inimest

Relvastatud jõud:

a) riikliku julgeoleku ministeeriumi vägede ja organite sõdureid – inimest

b) siseministeeriumi vägede ja organite sõdureid 17 inimest

c) nõukogude ja parteiaktiivi ning kolhoosnikke 552 inimest

d) rahvakaitse võitlejaid 200

–––––––––––––––––––––––––––––––––

Kokku: 769 inimest

Seega on olemasolevatele lisaks vaja:

a) operatiivkoosseisu – 113 inimest

b) sõdureid – 384

c) nõukogude ja parteiaktiivi – 198

d) rahvakaitse võitlejaid – 50 inimest

–––––––––––––––––––––––––––––––––

Kokku: 745 inimest

II. Transport

Transpordivajadus avaldub järgmistes andmetes:

a) autod – 180

b) vagunid – 72

Transpordivahenditest on maakonnas arvele võetud 32 ekspluateerimiseks kõlblikku autot. Hobutransport meid ei limiteeri ja see mobiliseeritakse operatsiooni käigus objektide lähedal asuvates asustatud punktides.

Autotranspordi mobiliseerimise viime maakonnas läbi ettekäändel, et autoinspektsioon vaatab üle selle kõlblikkuse. Sel eesmärgil koondame autotranspordi operatsiooni eelõhtul Haapsalu linna autobaasi juurde (äärelinna).

Võttes arvesse, et erikontingendi laadimine vagunitesse toimub laiarööpmelisel raudteel, see aga asub maakonna äärealal, siis järelikult on erikontingendi autotranspordiga vedamise vahemaad suured, on meil vaja saada Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumilt vähemalt 150 autot. Pealegi on maakonnas olemasolevad 32 autot peamiselt poolteisetonnise kandejõuga ja halvakvaliteediliste kummidega, nad ei saa peale võtta kahe perekonna asju, seda enam sõita päevaga läbi 400–500 km (arvestusega teha 3 sõitu).

III. Sidevahendid

Riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnal ei ole ühtegi raadiojaama, kuid neid on väga vaja. Esiteks maakonna otsesideks Tallinnaga, teiseks kaugel asuvate valdade otsesideks maakonnaga. Sest kaugetes valdades tuleb kasutada ainult telefonisidet, selle teel on aga kaks või kolm vahejaama. Võttes arvesse, et meie ja valdade vahel peab side olema kiire, on meil vaja 9 raadiojaama (vallad: Märjamaa, Velise, Vigala, Kullamaa, Varbla, Karuse, Lihula, Kirbla ja Piirisalu). Operatiivgrupid peavad sidet valla grupi vanematega telefoni teel külanõukogudest, kolhoosidest, masinaühisustest ja teistest kohtadest, kus on telefon. Seal, kus telefoni ei ole, peetakse sidet virgatsiga, kellel on ratsahobune.

Kehtestada ühtne abisignaal „Punane rakett“.

Kaks tundi enne operatsiooni algust võtta meie kontrolli alla kõik maakonna telefonijaamad. Keelata kõik telefonikõned, mis ei ole seotud operatsiooniga. Rääkida ainult vene keeles. Kontroll seada sisse pärast käsu saamist Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumist. Teises järjekorras lubada rääkida maakonnakomitee esimesel sekretäril ja maakonna täitevkomitee esimehel.

IV. Operatsiooni aeg ja protsess

Me kavatseksime alustada operatsiooni kell … . Teie poolt kindlaksmääratud päeval.

Ettevalmistusmeetmetena hajutada operatiivkoosseis ja väed enne operatsiooni algust valdadesse, seejärel külanõukogudesse ja asuda samal päeval tundma õppima meile vajalike talude asukohti, iga grupp omaette, kes hakkavad töötama otsekui selleks, et uurida paikkonda topograafiliste kaartide täpsustamiseks.

Teine variant: sama kattevarju all, kuid loomata vägede massilist kogunemist valdadesse, saata kohtadele ainult operatiivkoosseis, kinnistades neile konkreetsed talud ja nad ühinevad 2–3-liikmelisteks rühmadeks ja igaüks uurib konkreetselt enda ja naaberobjekte, mis on kinnistatud teisele operatiivtöötajale. See asjaolu võimaldab tundma õppida võimalusi, kuidas vajalikul momendil kiirelt abi osutada.

Viimasel juhul saadetakse väed operatsiooni alguseks autodel erikontingendi jaoks määratud koondamispunktidesse ja lähevad sealt koos operatiivkoosseisuga neile kinnistatud objektidele.

„PRIBOI“ objektide käitumise, aga ka elanike teiste ilmingute tundmaõppimiseks anda valdade operatiivgruppide vanematele üle side seal oleva maakonna agentuuriga. Iga operatiivgrupi vanem uurib talle kinnistatud talusid tundma õppides ja neid kindlaks tehes samal ajal hobutranspordi kiire mobiliseerimise võimalusi ja teid kiireks jõudmiseks koondamispunkti.

Koondamispunkti kõige otstarbekamaks asukohaks pidada üldjuhul külanõukogu, kuhu koondatakse autotransport ja äratoodud perekondade dokumentide vormistamine.

Nõukogude ja parteiaktiivi mobiliseerimist mõtleme teha nii:

eelõhtul kogunevad rahvakaitse võitlejad elukohajärgsesse külanõukogusse kogu maakonnale kehtestatud ühel ja samal kellaajal relvade ja olemasoleva lahingumoona arvelevõtmise kontrollimise ettekäändel. Seega tulevad nad kohale täielikus lahinguvalmiduses.

Nõukogude ja parteiaktiiv ning kolhoosnikud kutsutakse külanõukogu kutsetega samaks kellajaks samadesse (elukohajärgsetesse) külanõukogudesse üldkoosolekule kevadkülvi kampaania küsimuse arutamiseks, NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärgu materjalide tundmaõppimiseks ja 1949. aasta põllumajandusmaksu vahendite mobiliseerimise küsimuses. (Üks nendest variantidest igas külanõukogus.)

Isikutele, kes kutsete peale kohale ei ilmu, saadetakse järele kohusetundlikud aktivistid. See annab võimaluse viivitada koosoleku algusega. Niipea kui vajalikud inimesed on kohal, ei lasta enne operatsiooni algust neist kedagi ruumist välja, aga enne operatsiooni algust püstitatakse neile konkreetne eesmärk, teatatakse, millise operatiivtöötaja juurde nad on kinnistatud ja viiakse operatsioonile.

Haapsalu linna nõukogude ja parteiaktiiv koguneb samuti õhtul partei maakonnakomitee ruumidesse ja pärast seda, kui oleme nad personaalselt ära jaotanud, viiakse nad autodel valdade koondamispunktidesse, kus neile antakse põhiülesanne.

Autod saadetakse koondamispunktidesse alles pärast seda, kui koondamispunktist on saadud andmed erikontingendi sinna saabumise kohta.

Omalt poolt peame otstarbekaks luua Lääne maakonna territooriumil kaks pealelaadimispunkti: üks Risti jaamas, teine Haapsalu jaamas. See asjaolu võimaldab meil lühendada autotranspordi läbisõitu ja viia rahulikult, ilma trügimiseta, läbi erikontingendi laadimine vagunitesse.

On vaja luua teede ja metsamassiivide patrullimine:

1.Vana-Vigala – Silla.

2.Velise valla täitevkomitee – Päärdu mõis.

3.Valgu mõisast Velise vallas kuni Kasti mõisani Märjamaa vallas.

4.Märjamaa valla täitevkomiteest kuni Koluvere kolooniani.

5.Maanteel Koluverest kuni Risti jaamani.

6.Maanteel Palivere jaamast kuni Taebla valla täitevkomiteeni.

Patrullimiseks kasutada pärast oma kohususte täitmist vabaks jäänud vägesid.

Operatsiooni juhtimine teha ülesandeks Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi volinikule major sm MATVEJEVILE ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Lääne maakonna osakonna ülemale kapten ROŽKOVILE. Kui on vaja mingil erakorralisel juhul kuhugi välja sõita, siis sõidab sm Rožkov, et iseseisvalt lahendada küsimus kohapeal.

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Eesti NSV Riikliku Julgeoleku

Ministeeriumi Lääne maakonna Ministeeriumi volinik

osakonna ülem

kapten major

/allkiri/ (ROŽKOV) /allkiri/ (MATVEJEV)

14. märtsil 1949. a

Haapsalu linnas

=================================================

19. Dokument II-38. Lõppkokkuvõte Lääne maakonna kohta

Täiesti salajane

LÕPPKOKKUVÕTE

„PRIBOI“ käigus Lääne maakonna territooriumilt

välja saadetud erikontingendi hulk

seisuga 28. märts 1949. a

Indeks	Tähendus	Perekondi	Inimesi
	Väljasaadetud perekondade koguarv:
	a) kulakute perekondi	161	448
	b) põrandaaluste bandiitide ja natsionalistide perekondi	15
Esimene	c) relvastatud kokkupõrgetes tapetud bandiitide perekondi	10
	d) süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondi	340
	e) legaliseeritud bandiitide perekondi	1
	f) represseeritud bandiidi- abistajate perekondi	20
Teine	Väljasaadetud inimeste koguarvust:
	mehi		341
	naisi		733
	lapsi		391
	Kokku:	547	1465

Andis edasi: Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Lääne maa-konna osakonna ülem kapten Rožkov

Võttis vastu: Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi kaadriosakonna operatiivvolinik leitnant Kuzmina

28. III 49. a

=================================================

20. Dokument II-45. MGB Pärnu linnaosakonna operatsiooniplaan

Täiesti salajane

„KINNITAN“ „KINNITAN“

EESTI NSV RIIKLIKU NSV LIIDU RIIKLIKU

JULGEOLEKU JULGEOLEKU

MINISTER MINISTEERIUMI VOLINIK

KINDRALMAJOR KINDRALMAJOR

(KUMM) /allkiri/ (JERMOLIN) /allkiri/

15. märts 1949. aastal 15. märts 1949. aastal

PLAAN

„PRIBOI“ MEETMETE REALISEERIMISEKS EESTI NSV RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTEERIUMI PÄRNU LINNA OSAKONNAS

Kokku on välja selgitatud ja vormistatud arvestustoimikuid:…, neist:

kulakute kohta – 390, reserv 86

bandiitide ja natsionalistide kohta – 560, reserv 104

–––––––––––––––––––––––
Kokku: 950, reserv 190

Äratoomisele ja väljasaatmisele kuulub objekte – 950.

Operatiivsete abinõude teostamiseks on vaja:

OPERATIIVKOOSSEISU:

Arvele võetud perekondade äratoomiseks küladest, taludest ja linnadest (arvestusega 1 grupp 4 objekti kohta) on vaja operatiivgruppide organiseerimiseks – 238.

Valdade koondamispunktide organiseerimiseks 12 operatiivgruppi inimeste arvuga 24.

Kolme pealelaadimispunkti organiseerimiseks:

I. a) 6 inimest operatiivkoosseisu (ülem ja asetäitja);

b) 6 uurijat;

c) 3 tõlki;

d) 4 masinakirjutajat.

d) Korrapidamiseks riikliku julgeoleku ministeeriumi linnaosakonnas: kolm operatiivtöötajat ja 10 sõdurit.

II. a) Nõukogude ja parteiaktiivi (igasse 6 inimest) – 1428

b) Rahvakaitse võitlejaid (igasse 2 inimest) – 476

c) Sõdureid (igasse 3 inimest) – 714

KOKKU:

operatiivkoosseisu – 277 inimest

tõlke – 3 inimest

masinakirjutajaid – 4 inimest

nõukogude ja parteiaktiivi – 1428 inimest

rahvakaitse võitlejaid – 476 inimest

sõdureid – 724 inimest

Arvele võetud perekondade äratoomine valdades ja linnades toimub: a) valdade kaupa: äratoomisele kuuluvad viiakse Kilingi-Nõmme ja Mõisaküla jaama pealelaadimispunktidesse (kitsarööpmeline):

vald Abja - 117

vald Saarde - 110

vald Tali - 110

vald Tihemetsa - 110

vald Rajangu - 54

––––––––––––––––––––––
Kokku 453
70 vagunisse

Valdade koondamispunktidest kitsarööpmelise raudtee pealelaadimispunktidesse viimiseks arvestusega kaks sõitu kahe perekonna kaupa on vaja 113 autot.

Valdadest ja Pärnu linnast pealelaadimispunktidesse Risti jaama (laiarööpmeline):

vald	– Sauga	– 32	vald	– Pärnu	– 60
”	– Paikuse	– 21	”	– Tahkuranna	– 19
”	– Seliste	– 4	”	– Häädemeeste	– 16
”	– Are	– 30	”	– Audru	– 31
”	– Halinga	– 39	”	– Tori	– 30
”	– Kaisma	– 19	”	– Soontaga	– 38
”	– Vändra	– 80	”	– Tõstamaa	– 34
”	– Lelle	– 19	”	– Laiksaare	– 27
					514

Laiarööpmelise raudtee juurde vedamiseks, arvestusega üks sõit 110 km kaugusele, on vaja 207 autot (arvestusega 2½½ perekonda auto kohta).
Kokku – 320 autot.

ON OLEMAS:

1. Operatiivkoosseisu:

a) riikliku julgeoleku ministeeriumi linnaosakonnas – 29 inimest

b) riikliku julgeoleku ministeeriumi teistest organitest saabunuid – 21inimest

c) siseministeeriumi linnaosakonnas – 20 inimest

d) riikliku julgeoleku ministeeriumi vastuluureosakonnas – 4 inimest

e) rahvakaitse võitlejaid – 435 inimest

f) nõukogude ja parteiaktiivi – 1500 inimest

g) siseministeeriumi sõdureid – 36 inimest
––––––––––––––––––––––––––––––
KOKKU:

2. Transport:

a) autod – 100

b) hobuveokid mobiliseeritakse operatsiooni läbiviimise protsessis vastavalt vajadusele.

SEEGA JÄÄB PUUDU:

operatiivkoosseisu – 203 inimest

rahvakaitse võitlejaid – 41 inimest

nõukogude ja parteiaktiivi –

–––––––––––––––––––––
Kokku: 244 inimest

sõdureid – 688

autosid – 220

Saabunud riikliku julgeoleku ministeeriumi operatiivkoosseis pannakse elama endise sünagoogi ruumidesse ja pärast instrueerimist (enne operatsiooni) valdadesse valdade operatiivpunktidesse.

Konspiratiivsuse tagamiseks mobiliseeritakse tsiviilautotransport partei maakonnakomitee ja maakonna täitevkomitee liinis autoinspektsiooni kaudu kõigi veoautode tehnilise ülevaatuse ettekäändel nende järgneva kasutamisega metsavarumisel seoses metsavarumisplaani mahajäämusega, mis vastab tegelikkusele. Autod suunatakse operatsiooni eelõhtul 8 metsapunkti ja sealt operatsiooni päeval valdade koondamispunktidesse kinnivõetud perekondade vedamiseks. Kogu vajalik autotransport, mis eraldatakse riikliku julgeoleku ministeeriumi kaudu, paigutatakse Pärnu linna ja selle äärelinnade sõjaväeosadesse.

Sama moel, s.t metsavarumise mahajäämuse ettekäändel, mobiliseeritakse linnade ja valdade nõukogude ja parteiaktiiv, keda seejärel kasutatakse operatiivgruppides arvele võetud perekondade äratoomisel valdades ja linnades. Valdade koondamispunktides antakse operatiivgruppidele juurde rahvakaitse võitlejad ning nõukogude ja parteiaktiiv. Teejuhtidena kasutatakse peamiselt külavolinikke ja kohalikku parteiaktiivi, kes tunnevad hästi talude asukohti ja juurdepääse neile. Nõukogude ja parteiaktiiv kutsutakse partei maakonnakomitee ja maakonna täitevkomitee kaudu metsavarumise mahajäämuse likvideerimiseks kokku maakonna täitevkomiteesse ja valdade täitevkomiteedesse, kus pärast instrueerimist operatiivgrupi juht lülitab nad operatiivgruppidesse ja nad saadetakse operatsiooni kohtadesse.

Operatiivgruppide organiseerimistöö üldine tööplaan arvele võetud objektide äratoomiseks küladest, valdade koondamispunktide operatiivgruppide ja pealelaadimispunktide komandantuuride organi-seerimistöö üldplaan, milles on personaalselt ära näidatud nendes gruppides osalejad ning nende kohustused, töötatakse välja täiendavalt osalejad ning nende kohustused, töötatakse välja täiendavalt
pärast seda, kui Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumist on saadud kinnitatud arvestustoimikud.

EESTI NSV RIIKLIKU NSV LIIDU RIIKLIKU

JULGEOLEKU MINISTEERIUMI JULGEOLEKU

PÄRNU LINNA EESTI NSV MINISTEERIUMI VOLINIK

OSAKONNA ÜLEM RIIKLIKU JULGEOLEKU

MINISTEERIUMI PÄRNU

LINNA OSAKONNAS

POLKOVNIK POLKOVNIK

/allkiri/ (NAZAROV) /allkiri/ (KUROV)

14. märtsil 1949. aastal

=================================================

21. Dokument II-47. Lõppkokkuvõte Pärnu maakonna kohta

Täiesti salajane

LÕPPKOKKUVÕTE

„PRIBOI“ käigus Pärnu maakonna territooriumilt välja saadetud erikontingendi hulk

seisuga 29. märts 1949. aastal

Indeks	Tähendus	Perekondi	Inimesi
	Väljasaadetud perekondade koguarv	1000	2545
Esimene	kulakute perekondi	403
	illegaalselt elavate bandiitide ja natsionalistide perekondi	30
	relvastatud kokkupõrgetes tapetud bandiitide perekondi	2
	süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondi	538
	legaliseeritud bandiitide perekondi	-	-
	represseeritud bandiidi-abistajate perekondi	22	-
Teine	Väljasaadetud inimeste koguarvust
	mehi		520
	naisi		1228
	lapsi		797
Kolmas	Väljasaatmise eest põgenenud inimeste arv
	väljasaatmisel		2
	konvoeerimisel
	pealelaadimisjaamades ja punktides

Võttis vastu: – (Vedejev)

Andis edasi: – (Nazarov)

=================================================

22. Dokument II-49. MGB Saare maakonnaosakonna operatsiooniplaan

„KINNITAN“ „KINNITAN“

EESTI NSV RIIKLIKU NSV LIIDU RIIKLIKU

JULGEOLEKU JULGEOLEKU

MINISTER MINISTEERIUMI VOLINIK

KINDRALMAJOR KINDRALMAJOR

(KUMM) /allkiri/ (JERMOLIN) /allkiri/

15. märts 1949. aastal 15. märts 1949. aastal

PLAAN

„PRIBOI“ meetmete realiseerimiseks Saare maakonnas

Vaja on ära tuua Saare maakonnale kinnitatud kontingent – 280 majapidamist.

Kokku on arvestustoimikuid kindlaks määratud ja vormistatud 370 majapidamise kohta, kus on kokku 1115 inimest (neist reserv 90 majapidamist).

Nimetatud erikontingendi äratoomiseks on vaja luua 70 operatiivgruppi, milleks on vaja:

a) operatiivkoosseisu 70 inimest

b) sõdureid 140 inimest

c) nõukogude ja parteiaktiivi 450 inimest

d) rahvakaitse võitlejaid 140 inimest

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––
KOKKU 800 inimest

Peale selle on operatsiooni juhtimiseks maakonnas ja korrapidamiseks (kaasa arvatud maakonnaosakonna ülem ja volinik) vaja operatiivtöötajaid 3 inimest, 1 uurija ja 1 masinakirjutaja.

Üleveopunkti ja pealelaadimispunkti komandantuuri jaoks on vaja:

a) operatiivtöötajaid 10 inimest

b) uurijaid 2 inimest

c) masinakirjutajaid 2 inimest
–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––
KOKKU 14 inimest

Kavandatud koosseisu kasutatakse valdadest saabuva erikontingendi vastuvõtmiseks, selle laadimiseks laevale, valvamiseks, võimalike põgenemiste ärahoidmiseks ja transpordi liikumise reguleerimiseks ning üleandmiseks ešeloni ülemale.

13. märtsi 1949. aasta seisuga on riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnas olemas:

a) operatiivkoosseisu 15 inimest
b) siseministeeriumi maakonnaosakonna operatiivkoosseisu 34 inimest
c) maakonna territooriumil paiknevate vastuluureorganite
ja juurde komandeeritud operatiivkoosseisu 15 inimest
–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––
KOKKU 64 inimest

RELVASTATUD JÕUD:
1. siseministeeriumi organisatsioonide vägede sõdureid 140 inimest
2. nõukogude ja parteiaktiivi ning kolhoosnikke 450 inimest
3. rahvakaitse võitlejaid 140 inimest
4. siseministeeriumi ja miilitsa töötajaid 15 inimest
––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––
KOKKU on 745 inimest

Kavandatud operatsiooni läbiviimiseks on täiendavalt vaja:
1. operatiivkoosseisu 19 inimest
2. masinakirjutajaid 2 inimest
––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––
KOKKU on vaja 21 inimest

Operatiivgruppide ja koondamispunktide täiendavat komplekteerimist palume teha siseministeeriumi vägede 11. piirivalvesalga arvelt.

TRANSPORT

Erikontingendi transportimiseks koondamispunktidest laevale laadimise
kohta on vaja:
autosid – 150

Maakonnas olemasolevatest ja ekspluatatsioonikõlbulikest transpordivahenditest on arvele võetud 40 autot, puudujääv hulk täiendatakse mereväe ja armee väeosade arvelt koha peal vastavalt kokkuleppele. Maakonna tsiviilautotranspordi koondamine tehakse riikliku autoinspektsiooni kaudu tehnilise ülevaatuse ettekäändel.

Transpordi koondamispunktid kavandame kohtadel (linna ja vallakeskused).

Võttes arvesse, et koondamisel on raske tagada konspiratiivsust, kasutame seda ainult erikontingendi transportimisel koondamispunktidest pealelaadimiskohta.

Operatiivgruppide saatmine objekte blokeerima teostada autotranspordiga, mis on saadud kohalikest väeosadest.

SIDEVAHENDID

Riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna katkematu side tagamiseks koondamispunktidega on vaja 8 raadiojaama, et maakonnakeskuse side kaugel asuvate valdadega oleks kindel. Riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna operatiivgruppide sidet koondamipunktidega valdade territooriumil peetakse telefoni, virgatsite, jalgratturite ja ratsanike abil.

OPERATSIOONI AEG JA PROTSESS

Operatsiooni läbiviimiseks valmistumise perioodil tegutsevad operatiivgrupid piirirežiimi jälgimise (dokumentide kontroll, riigipiiri rikkujate jälitamine jms) ettekäändel, mida on süstemaatiliselt tehtud ka varem ja tehakse praegu. Valdades, kus on bandiitlikku elementi, viivad operatiivgrupid bandiitide ja illegaalide otsimise ettekäändel läbi kõik meetmed, mida on ka varem tehtud.

Operatiivgrupid moodustatakse riikliku julgeoleku ministeeriumi ja siseministeeriumi ning piirivalvesalga töötajatest, arvestades nende kavandatava tegutsemispiirkonna tundmist ja objektide territoriaalse paiknemise põhimõtet. Erikontingendi toomine valdade koondamispunktidesse tagatakse transpordi ja hobuveokitega. Koondamispunktid on kavas organiseerida valdade täitevkomiteede ruumides, eranditult kõik nad asuvad maanteede peamiste magistraalide ääres, on kohalikest elanikest isoleeritud, neil on telefoniside maakonna keskuse ja külanõukogude, koolide ja teiste asutustega külades, seda saab kasutada operatiivgruppide sideks valdade vanemate ja koondamispunktidega.

Kokkuleppel partei maakonnakomitee sekretäriga tagatakse nõukogude ja parteiaktiivi koondamine valdade kaupa ettekäändel, et viiakse läbi partei ja kommunistliku noorsooühingu koosolekud kolhoosiehituse ja kevadkülvi kampaania küsimustes.

Kohtades, kus bandiidigruppide ilmumine on kõige tõenäolisem, organiseerida nende võimaliku kallaletungi ärahoidmiseks erikontingendiga autotranspordile paarikaupa patrullimine (Leisi, Pärsamaa, Valjala, Kaarma ja Mustjala vallas).

Kinnitatud erikontingendi äratoomine teostatakse järgmise korra järgi: saanud kindla arvu erikontingendi majapidamisi, sõidavad operatiivgrupid autodel oma tegevuspiirkonda, seejärel lähenevad varjatult jalgsi objektide majadele ja blokeerivad need samal ajal, arvestusega kolm inimest talu kohta.

Lõpetanud objektide blokeerimise, läheb grupi vanem sõdurite saatel ettenähtud ajal objekti majja, teeb kindlaks perekonnaliikmete isikud, otsib talu läbi, seejärel teeb perekonnapeale teatavaks valitsuse otsuse väljasaatmise kohta, annab neile aega asjade kokkupanemiseks ja vormistab dokumendid. Sellega samal ajal organiseerib grupi vanem transpordi erikontingendi toimetamiseks koondamispunkti või otse pealelaadimispunkti. Objektide konvoeerimise ajal teostab operatiivgrupp nende organiseeritud valvet.

Juhul kui konvoile tungib kallale bandiitlik või muu vaenulik element, annab grupi vanem selleks, et vältida objektide võimalikku põgenemist, konvoeeritavatele käsu „Pikali!“ ning rakendab samal ajal meetmed kallaletungijate likvideerimiseks, vajaduse korral kutsub punase raketiga appi naaberoperatiivgrupi. Naabergrupp organiseerib selle signaali saamisel viivitamatult relvastatud toetuse.

Pärast operatsioonis saadud ülesande täitmist vabanenud operatiivkoosseisu ja vägesid kasutatakse valla vanema operatiivtöötaja korraldusel abi osutamiseks teistele operatiivgruppidele. Operatsioonist vabanenud operatiivtöötajaid ja vägesid kasutatakse omakorda ka abi osutamiseks pealelaadimispunktis.

Kohaletoodud erikontingendi pealelaadimine laevadele toimub pidevalt (järjekorras). Enne erikontingendi laevadele laadimist koostada perekondade kohta vagunite kaupa nimekirjad arvestusega 70 perekonda ühte vagunisse.

Erikontingendi toimetamine lähtekohast Kihelkonna sadamast sihtkohta Paldiski sadamasse ja pealelaadimine vagunitesse tehakse ülesandeks pealelaadimispunkti operatiivkoosseisule, kelle käsutusse anda täiendavalt 10 inimest operatiivkoosseisu ning konvoeerimiseks ja valveks 50 inimest sõdureid. Sõjaväejõudude ja muude vahendite arvestus on siinjuures lisatud.

RIIKLIKU JULGEOLEKU EESTI NSV RIIKLIKU

MINISTEERIUMI SAARE JULGEOLEKU

MAAKONNA OSAKONNA ÜLEM MINISTEERIUMI VOLINIK

major alampolkovnik

(ZAGREBALOV) /allkiri/ (ŠEVELKOV) /allkiri/

14. märtsil 1949. aastal

=================================================

23. Dokument II-53. Lõppkokkuvõte Saare maakonna kohta

Täiesti salajane

LÕPPKOKKUVÕTE

„PRIBOI“ käigus Saare maakonna territooriumilt

väljasaadetud erikontingendi hulk

seisuga 29. märts 1949. aastal

Indeks	Tähendus	Perekondi		Inimesi
	Väljasaadetud perekondade koguarv:		316	1028
	a) kulakute perekondi		53	155
	b) illegaalselt elavate bandiitide ja natsionalistide perekondi		9	27
Esimene	c) relvastatud kokkupõrgetes tapetud bandiitide perekondi		5	12
	d) süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondi		239	809
	e) legaliseeritud bandiitide perekondi		10	25
	f) represseeritud bandiidi- abistajate perekondi		–	–
Teine	Väljasaadetud inimeste koguarvust:
	a) mehi			204
	b) naisi			517
	c) lapsi			307
	Väljasaatmise eest põgenenud inimeste arv
Kolmas	a) väljasaatmisel			5
	b) konvoeerimisel			–
	c) pealelaadimisjaamades ja -punktides		–

Andis edasi: (Ševelkov) Võttis vastu: (Jurko)

=================================================

24. Dokument II-56. MGB Tartu osakonna operatsiooniplaan

Täiesti salajane

„KINNITAN“ „KINNITAN“

EESTI NSV RIIKLIKU NSV LIIDU RIIKLIKU

JULGEOLEKU JULGEOLEKU

MINISTER MINISTEERIUMI VOLINIK

KINDRALMAJOR KINDRALMAJOR

(KUMM) /allkiri/ (JERMOLIN) /allkiri/

15. märts 1949. aastal 15. märts 1949. aastal

PLAAN

„PRIBOI“ meetmete realiseerimiseks Tartu maakonnas

Tartu maakonnale kinnitatud kontingenti on vaja ära tuua 1300 maja-pidamist, sealhulgas 570 kulakute perekonda.

Kokku on maakonnas kindlaks määratud ja vormistatud arvestustoimikuid 1653 majapidamise kohta, milles loendatakse 5287 inimest. Kindlaks määratutest on reserv 353 majapidamist.

Peale selle tuleb Tartu linnast ära tuua 180 erikontingendi üksikisikut Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi teiste maakondade organite arvestustoimikute alusel.

Nimetatud erikontingendi äratoomiseks luuakse 355 operatiivgruppi. Perekondade äratoomiseks linnas ja maakonnas nähakse ette kasutada ühte gruppi 4 äratoomisele kuuluva perekonna kohta. Kindlakstehtud üksikisikute äratoomiseks Tartu linnast nähakse ette üks grupp 6 inimese kohta.

Maakonna iga operatiivgrupp koosneb:

operatiivtöötajast – 1

sõduritest – 2

rahvakaitse võitlejatest – 2

nõukogude ja parteiaktiivist – 6

–––––––––––––––
kokku: 11

Kuivõrd Tartu linnas rahvakaitse võitlejaid ei ole, siis puuduvate rahvakaitse võitlejate asemel suurendatakse iga grupi koosseisu 2 sõduri võrra.

Kokku luuakse Tartu linnas 60 gruppi, mis suurendab relvastatud jõudude vajadust 120 inimese võrra.

Eespool öeldust lähtudes on operatiivgruppide komplekteerimiseks kokku vaja:

	Maakond	Tartu linn
	293	60
	kokku

	gruppi	gruppi
operatiivtöötajaid	293	60	353
sõdureid	586	240	826
rahvakaitse võitlejaid	586	–	586
nõukogude ja parteiaktiivi	1758	360	2118

Kokku:	3223	660	3883
Peale selle on vaja osakonnas korrapidajateks:
operatiivtöötajaid			– 2
sõdureid			– 20

Neid nähakse ette operatiivse sõjaväelise reservina erakordsete juhtumite või viivituste korral Tartu linnas.

Reserv 6 liikuva operatiivtšekistliku grupi loomiseks arvestusega:

	grupi koosseis	kokku
operatiivkoosseis	–	2
nooremkomandöre	1	6
automaatureid	6	36
autojuhte	6	6
Kokku	13	50

Loodud 6 liikuvast grupist neli sõidavad ringi erikontingenti vedava autotranspordi liikumise marsruutidel, kus võib oodata relvastatud bandede jäänuste ja uute bandiidigruppide aktiivset tegutsemist.

Ülejäänud kaks liikuvat gruppi autodel asuvad Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakonna juures ja saadetakse võimalikesse sündmuskohtadesse konkreetsete ülesannete täitmiseks. Nende gruppide väljasaatmine toimub NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi voliniku või Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakonna ülema korraldusel.

Pealelaadimispunktid: lähtudes maakonna territoriaalsest hajutatusest ja arvele võetud erikontingendi perekondade arvust valdades, on vaja luua raudteejaamades 3 pealelaadimispunkti ja luua nende juures komandantuurid (Tartu, Jõgeva, Elva jaam).

Komandantuuride jaoks vajalik operatiiv- ja tehniline koosseis avaldub järgmises:

pealelaadimispunkti	On vaja igasse punkti	KOKKU
komandant	1	3
operatiivtöötaja	1	3
uurijad	2	6
tõlgid	2	6
masinakirjutajad	2	6
Kokku:	8	24

Komandant, kes on ka pealelaadimispunkti ülem, määratakse Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi reservist, masinakirjutaja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakonnast. Operatiivkoosseis ja uurijad lülitatakse komandantuuride koosseisu operatiivgruppide arvelt, kes on täitnud erikontingendi perekondade äratoomise ülesande, sellega seoses antakse nendele gruppidele äratoomisele kuuluvad pere-konnad, kes ei ela pealelaadimispunktist kaugemal kui 3–5 km.

Pealelaadimispunktide juurde kinnistatud valdade skeem, milles on ära näidatud äratoodavate perekondade arv, on lisatud.

VARUSTATUS OPERATIIVSE JA SÕJAVÄELISE KOOSSEISUGA

Seisuga 13. III 49. a on Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu

osakonnal järgmine hulk jõude (operatiivseid ja sõjaväelisi):

osakonna operatiivkoosseis ja juurdekomandeeritud – 76

vastuluure operatiivkoosseis – 5

siseministeeriumi operatiivkoosseis – 41

miilitsakoosseis – 40

rahvakaitse võitlejad – 586

260. pataljoni sõdurid – 655

nõukogude ja parteiaktiiv – 2500

–––––––––––––––––––––––––––––
kokku: 3903

Seoses operatiiv-sõjaväelise jõu vajadusteks tehtud arvutustega saabub Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi reservist täiendavalt:

operatiivkoosseisu – 282

sõdureid – 208

Seda kinnitavad järgmised arvutused:

	Operatiiv- kooseis	Sõdurid võitlejad	Rahva- kaitse ja parteiaktiiv	Nõukogude	Kokku
On vaja:
1. operatiivgrupid	353	826	586	2500	4618
2. reserv ja korrapidamine	4	62	–	–	68
3. pealelaadimis- punktid	3	–	–	–	3
kokku	360	888	586	2500	4689
On olemas	122	680	586	2500	3888
Jääb puudu	238	208	–	–	446

Olemasolevad sõdurid koosnevad noore põlvkonna võitlejatest, õppekogunemisest (pataljonis 480 inimest) – 91 tääki lisandub siseministeeriumi Tartu osakonna koosseisu ja miilitsa olemasoleva koosseisu arvelt, ülejäänud täiendatakse vajaduse korral 260. laskurpolgu arvelt.

TRANSPORDIVAJADUS JA SELLEGA KINDLUSTATUS

Erikontingendi toimetamiseks pealelaadimispunktidesse ja teiste „PRIBOIGA“ seotud operatiivsete abinõude täitmiseks on vaja:

autosid – 390
hobuveokeid – 1880

Autode vajadus suureneb seoses sellega, et koondamis- ja ümberlaadimispunktid paiknevad maakonna territooriumil vagunitesse laadimise punktidest 65–75 km kaugusel.

Erikontingendi pealelaadimiseks ja nende saatmiseks sihtkohta on vaja 192 vagunit, lähtudes kehtestatud arvestusest vagun 7 perekonna kohta.

Linna ja maakonna autotranspordist on arvele võetud 184 ekspluateerimiseks kõlblikku autot. Puudujääv arv – 200 autot – saadetakse operatsiooni ajaks Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumist. Linnas ja maakonnas olemasoleva 184 auto mobiliseerimine teostatakse partei linnakomitee ja siseministeeriumi autoinspektsiooni kaudu operatsiooni päeva õhtul kella 16.00-ks, kusjuures autobaaside autotransport koondatakse autode alalistesse seisukohtadesse. Linna teiste majandus- ja varumisorganisatsioonide autotransport koondatakse ettenähtud kellaajaks Tartu linna Raekoja platsile. Autode koondamine viiakse läbi sel ettekäändel, et kõiki veoautosid on vaja metsa välja-vedamiseks (see tehakse teatavaks raadio-translatsioonivõrgu kaudu).

Maakonnas viiakse veoautode mobiliseerimine läbi Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei maakonnakomitee ja autoinspektsiooni kaudu samal ettekäändel nagu linnaski.

Maakonna varumis- ja majandusorganisatsioonide autod, mis paiknevad linnas, koondatakse tänavatele, mis asuvad metsatööstuskeskuse juures.

Maakonna masinatraktorijaamade, sovhooside ja teiste organisatsioonide veoautod koondatakse valdade täitevkomiteede juurde ettekäändel, et autoinspektsioonil on vaja neid kiiresti kontrollida. Nende autode seisukorra eelneva varjatud kontrollimise teostavad valdade operatiivgruppide vanemad kohapeal.

Selleks et vältida mobiliseeritud autotranspordi kõrvalehoidumist operatsiooni läbiviimisest (erikontingendi kohaletoimetamine), kinnistatakse igale autole üks nõukogude ja parteiaktiivi esindaja, kes vastutab personaalselt auto kasutamise eest sihtotstarbel.

Kuivõrd autotranspordi kasutamine langeb öisele või hommikusele ajale, antakse 12 tundi enne operatsiooni algust asutuste ja ettevõtete juhtidele siseministeeriumi ülemuse poolt autoinspektsiooni kaudu korraldus koguda autod kokku ettekäändel, et Eesti NSV siseministeeriumi inspektsioon (erikomisjon) kontrollib juhilube.

Hobutransport mobiliseeritakse asustatud punktidest operatsiooni käigus partei vallakomiteede kaudu, samuti kasutatakse sel eesmärgil täielikult ära hobused, mis kuuluvad erikontingendi majapidamistesse.

SIDEVAHENDID

Kõik vallakeskused ja külanõukogud on seotud Tartu linnaga telefonivõrgu kaudu, mis hõlbustab operatsiooni juhtiva staabi sidet operatiivgruppidega valdades ja kohtadel (külanõukogude piires).

„PRIBOI“ meetmete teostamiseks on maakonna eripära arvestades vaja 26 lühilaineraadiojaama, sealhulgas:

a) juhtivad – Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakonna juures – 5

b) vastuvõtu- ja saatejaamu kaugetes valdades (koondamis- ja ümberlaadimispunktide ülemate alluvuses) – 19

c) pealelaadimispunktides – 2

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakonnal raadiojaamu ei ole. Operatiivgrupi side vanematega vallas toimub telefoni teel, mis on maakonna kõigis külanõukogudes olemas, aga ka täiendavalt rakendatavate lühilaineraadiojaamade kaudu. Juhul kui on vaja viivitamatult saada ühendus operatiivgrupiga, mis blokeerib ühte või mitut talu, saadab valla vanem operatiivtöötaja välja ratsavirgatsi. Vastastikuse side pidamiseks valdades operatiivgruppide vahel (mis tegutsevad üksteise läheduses) on abi väljakutsumise sidevahendiks punane rakett.

Pärast seda, kui Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumist on saadud selle kohta korraldus, võetakse operatsiooni ajaks

Tartu linnas sidesõlm riikliku julgeoleku ministeeriumi osakonna kontrolli alla, määratakse kindlaks telefoninumbrid, mis töötavad katkematult, ülejäänud telefonivõrk lülitatakse välja. Nende meetmete teostamiseks kinnistatakse sidesõlme operatiivtöötaja. Valdade vanemad operatiivtöötajad võtavad valdade sidesõlmed otsese jälgimise alla.

OBJEKTIDE EELNEV TUNDMAÕPPIMINE

Operatsiooni kiire teostamise eesmärgil ja läbikukkumiste vältimiseks kinnistab osakonna juhtkond viivitamatult pärast Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumist arvestustoimikute saamist äratoomisele kuuluvad objektid operatiivgruppidele, võttes arvesse elukohtade kompaktsust selleks, et operatiivgrupid saaksid oma jõududega ühekorraga blokeerida kõigi neile kinnistatud objektide talud ja alustada operatsiooni.

Kuivõrd äratoomisele kuuluvas perekonnas on üksikuid perekonnaliikmeid, kes elavad eraldi, vaadatakse iga arvestustoimik eelnevalt läbi, ajutiselt eraldi elavad kirjutatakse üles ja need antakse täitmiseks edasi teistele vastavatele territoriaalsetele gruppidele.

Kui objektid on operatiivgruppidele kinnistatud, saadetakse viimaste operatiivkoosseis valdadesse, kus oma viibimist maskeeritakse osaliselt Narva linna lähedal asuvatest laagritest põgenenud sõjavangide otsimisega, ja valdades, kus on olnud banditismiilminguid, tegutsevad operatiivgrupid bandiitide tagaotsimise ettekäändel.

Gruppide operatiivkoosseisu juhib valla vanem operatiivtöötaja, kes on valla olukorraga tuttav (50% vormistasid toimikuid), viimane suunab gruppide tööd.

Tegutsedes partei vallakomiteede kaudu ettekäändel, et otsitakse taga põgenenuid, on vaja üle kuulata tunnistajaid ja korraldada varitsusi, tutvustatakse operatiivkoosseisule objektide elukohti, varjatud juurdepääse neile, samuti õpitakse tundma tingimusi operatsiooni kiireks läbiviimiseks. Objektide elukohtade tundmaõppimine linnas toimub linna kaardi alusel, aga ka sel teel, et seejärel liigub operatiivkoosseis varjatult tänavatel. Objektide kindlaksmääramise perioodil teostavad valdade gruppide vanemad sidet olemasoleva agentuuriga tihendatud kohtumisgraafikute alusel, uurides objektide käitumist ja nende meeleolu.

RELVASTATUD JÕU MOBILISEERIMINE JA KOHALETOIMETAMINE

Väed, kes saabuvad operatsiooni läbi viima enne ettenähtud aega, asuvad neile eraldatud ruumides ilma õiguseta minna linna.

Ööpäev enne operatsiooni algust tulevad valdadest operatiivgruppide vanemad riikliku julgeoleku ministeeriumi osakonda, kus saavad sõjaväejõudude toimkonna. Sõjaväejõud kinnistatakse valdades operatiivgruppide juurde, grupi tegevuspiirkonda saabuvad nad autotranspordiga 1–2 tundi enne operatsiooni algust sellise arvestusega, et kohale saabutakse varjatult, jalgsi.

Rahvakaitse vabatahtlik koosseis (valdade rühmad) viiakse üle kasarmurežiimile ööpäev enne operatsiooni läbiviimist vallastaabi ülema käsuga sel ettekäändel, et kontrollitakse lahinguvalmidust ja korraldatakse taktikaline õppus.

Linna aktiivi ja kommunistide mobiliseerimine viiakse läbi valitsuse tähtsa teadaande arutamise ettekäändel, väljakutse teeb partei linnakomitee sekretär.

Samuti mobiliseeritakse maakonna nõukogude ja parteiaktiiv (kes elab Tartu linnas). Sel eesmärgil antakse linna parteiaktiivile teaduste akadeemia filiaali konverentsisaal. Maakonna parteiaktiivile antakse Kalevi tänav nr 38 asuv rahvamaja. Valdades kogutakse nõukogude ja parteiaktiiv kokku külviks valmistumise küsimuse arutamise ettekäändel. Aktiiv koguneb kell 9 õhtul ja ootab ära, kuni saabub partei maakonnakomitee esindaja, kellega koos tulevad valda grupi vanemad operatiivtöötajad.

TRANSPORDI KASUTAMINE

Kuivõrd objektide toomine autotranspordi jaoks sobivate teede juurde on võimalik ainult hobutranspordiga, on veotranspordiga varustatuse küsimus esmajärgulise tähtsusega, selleks:

selgitab valla vanem operatiivtöötaja, kes viibib kohapeal objektide tundmaõppimiseks, vestluses partei vallakomitee sekretäri ja valla täitevkomitee esimehega välja, kui palju ja millises kolhoosis on tööhobuseid ja vankreid, täpsustab, kui palju hobutransporti on äratoomisele kuuluval erikontingendil ja vastavalt sellele kavandab enda jaoks varakult, millisele grupile ja kui palju hobutransporti kinnistada.

Kolhooside esimehed kutsutakse kui aktiiv partei vallakomiteesse koosolekule, siinsamas saavad nad pärast väljasaatmismeetmete teatavakstegemist ülesande, kui palju ja milliseid vankreid tuleb kindlaksmääratud ajaks kohale tuua ja kuhu nimelt.

Puudujääva hobutranspordi mobiliseerivad operatsiooni alguseks valdade rahvakaitse rühmad üksiktalupoegadelt töökohustuse korras.

Erikontingendi koondamispunktidesse toimetamise marsruute ja teid õpitakse tundma töö käigus, mida tehakse operatiivgruppide objektidele juurdepääsude väljaselgitamisel.

KOONDAMIS- JA ÜMBERLAADIMISPUNKTID

Selleks et erikontingendi objektid tuua kiiresti ära nende alalistest elukohtadest ja ära hoida põgenemised, aga ka selleks, et tagada autotranspordi katkematu töö, luua maakonna territooriumil 34 koondamis-ja ümberlaadimispunkti.

Koondamispunktid asuvad isoleeritud majades, mis on varustatud telefonidega, eraldi tubadega vajalike dokumentide vormistamiseks ja ülekuulamiseks (rahvamajad, valla täitevkomiteede hooned, külanõukogude hooned).

Koondamispunkti ülemad varustatakse väljasõitmisel küllaldase hulga paberi ja vajalike blankettidega, kui peaks olema vaja töötada erikontingendiga. Koondamispunktide ülemateks määratakse Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakonna operatiivtöötajad ja juurdekomandeeritud töötajad, kes tunnevad olukorda ühes või teises vallas. Koondamispunktide ülemateks määratud isikud on vanemaks operatiivtöötajaks vallas ja neile alluvad valla piirides tegutsevad operatiivgrupid.

OPERATSIOON

Operatsiooni alustatakse igal pool ja korraga ajal, mille määrab Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium.

Majade blokeerimine operatiivgruppide poolt toimub relvastatud jõududega ühel ajal. Relvastatud jõu õige paigutamise ja blokeerimise eest kohapeal vastutab otseselt grupi operatiivtöötaja. Erikontingendi perekondade äratoomisel viib operatiivgrupi vanem kohapeal läbi objektide eelkontrolli ja kindlakstegemise, selgitab välja ja täpsustab, mis on erinevuste põhjuseks, teeb muudatused perekonna koosseisus, selgitab välja, kus asuvad ajutiselt äraolijad, rakendab abinõusid nende kinnivõtmiseks.

Pärast erikontingendi perekonnapea ja tema pereliikmete isikuandmete väljaselgitamist teostatakse talus ja abihoonetes läbiotsimine. Teatatakse äraviimiseks ettevalmistumise kord ja määratakse tähtajad. Operatsiooni ajal talus kinnipeetud kõrvalised isikud toimetatakse isiku väljaselgitamiseks koondamispunkti.

Juhul kui erikontingendi talud asuvad lähestikku, teostatakse perekondade äratoomine koos, seejärel suunatakse nad täieliku valve all vooriga koondamis- ja ümberlaadimispunkti. Juhul kui erikontingendi saatmisel äratoomise kohast koondamispunkti tungivad konvoile ja valvele kallale bandiidid, avatakse tuli ette hoiatamata ning püütakse nad hävitada või elusana kinni võtta, samal ajal antakse erikontingendi täiskasvanutele käsk sealsamas viivitamatult pikali heita. Juhul kui keegi erikontingendist teeb katse bandiitide juurde põgeneda, rakendavad konvoi ja valve meetmeid põgenemise ärahoidmiseks, kaasa arvatud relvade kasutamine kohapeal.

Koondamispunkti valvatakse kasvava relvastatud jõuga – punkti vanema lahingugrupiga, seejärel tugevdatakse seda erikontingendi konvoi ja valve arvelt, mille toovad kohale teised operatiivgrupid.

Ettevaatusabinõud ja relvade kasutamine toimub sama korra järgi, mida rakendatakse konvoile ja nende valvele kallaletungi korral. Mitte kellelgi erikontingendi koosseisust ei lubata mitte mingil ettekäändel koondamispunktist lahkuda.

Iga veoauto sõidab pealelaadimispunkti vähemalt 2 automaaturi saatel, kes eraldatakse ülesande täitnud gruppide arvelt. Üldjuhul peab koondamispunktist samal ajal ära saadetama vähemalt 3–4 autot, mille eesotsas on operatiivtöötaja koos olemasolevate dokumentidega äratoodud erikontingendi kohta.

Perekondade pealelaadimisel ei ole mingil juhul lubatud perekondi ja nende asju lahutada.

Esimene erikontingendi eriešelon liigub pealelaadimispunkti autodel, millega saabusid operatsiooni läbiviimise kohta operatiivgrupp ja relvastatud jõud, edaspidi toimub liikumine vastavalt andmetele, mida saadakse koondamispunkti ülemalt erikontingendi perekondade saabumise kohta.

Seoses sellega kannab koondamispunkti ülem iga kahe tunni järel telefonitsi ette, kui palju perekondi on punkti toodud, kui palju on neis suid, näidates eraldi ära andmed kulakute perekondade kohta. Teatamise kord ja tingimused toimuvad ühtse skeemi järgi. Sama korra järgi kantakse ette ülesleidmata majapidamiste kohta.

Tartu linnas toimub perekondade äratoomine vahetult autotranspordiga pealelaadimispunkti toimetamise teel, milleks jagatakse autotransport ära teenindatavate tänavate kaupa vastavalt perekondade arvule.

Pärast seda, kui linnast on perekonnad ära toodud, lülitub autotransport vastavalt selle vabanemisele ümber erikontingendi äraveole maakonnast. Vabad autod seisavad korraldust oodates reservis Riia tänaval (osakonna hoone juures).

Määrata kindlaks, et keskmiselt tohib kulutada ühe auto peale ja sellelt maha laadimiseks mitte rohkem kui 20 minutit.

Erikontingendi laadimiseks vagunitesse organiseerida maakonna territooriumil kolm pealelaadimispunkti: Tartu jaam (sõjaväe plats) – asub äärelinnas, Elva jaam ja Jõgeva jaam.

EESTI NSV RIIKLIKU EESTI NSV RIIKLIKU

JULGEOLEKU JULGEOLEKU

MINISTEERIUMI TARTU MINISTEERIUMI VOLINIK

OSAKONNA ÜLEM TARTU MAAKONNAS

polkovnik polkovnik

/allkiri/ /allkiri/

(STARINOV) (MIHHAILOV)

=================================================

25. Dokument II-57. Ettekanne operatsiooni „Priboi“ tulemuste kohta Tartu linnas ja maakonnas

Täiesti salajane

NSV LIIDU RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTRI

ASETÄITJALE

KINDRALLEITNANT sm BLINOVILE

ETTEKANNE

OPERATSIOONI „PRIBOI“ LÄBIVIIMISE LÕPPANDMETE

KOHTA TARTU LINNAS JA TARTU MAAKONNAS

Valdade ja linnade operatiivgruppide töö tulemusena on ära toodud ja vagunitesse laaditud 1356 perekonda, neist oli:
a) kulakute perekondi – 506

b) põrandaaluste bandiitide ja natsionalistide perekondi – 51

c) tapetud bandiitide perekondi – 23

d) süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondi – 730

e) represseeritud bandiidiabistajate perekondi – 46

Ära toodud ja vagunitesse laaditud erikontingendi koguarvust oli:

mehi – 725

naisi – 1735

alla 15-aastaseid lapsi – 932

Samal ajal on „Priboi“ käigus teiste organite taotlusel ära toodud 81 inimest (üksikisikud).

„Priboi“ asjas 1661 perekonna kohta vormistatud arvestustoimikutest jäi ära toomata 305 perekonda järgmistel põhjustel:

Neis oli

	Perekondi	Mehi	Naisi	Lapsi
a) Ei olnud operatsiooni hetkel kodus ja hoolimata nende otsimiseks rakendatud abinõudest	271	234	322	389
b) Töövõimeliste puudumine perekonnas	10	3	14	38
c) Haiged operatsiooni ajal	13	2	11	13
d) Seoses perekonnaseisu muutumisega (abiellumine, lahutus jms)	4	2	2	4
e) Ei kuulu väljasaatmisele Nõukogude armees olevate perekonnaliikmete tõttu	1	1	2	1
KOKKU:	299	242	351	445

Pealelaadimispunktidesse saabunud perekondade läbitöötamise protsessis saadeti tagasi 6 perekonda, kes ei kuulunud äratoomisele.

Kui kohalesaadetud operatiivgrupid uurisid kohtadel operatiivset olukorda, tehti kindlaks, et väljasaatmisele kuuluva erikontingendi perekondadest oli märkimisväärne arv perekondi, peamiselt just kulakuid, eri ajal alalisest elukohast lahkunud ja elasid sissekirjutamata, poollegaalselt teistes asustatud punktides. Selle põhjuseks oli: siseministeeriumi ja prokuratuuri poolt teostatud kulakute massilised arreteerimised riiklike kohustute täitmata jätmise ja metsavarumisest kõrvalehoidumise pärast, aga ka seoses sellega, et maakonna täitevkomitee rahandusosakond ja kohalikud võimuorganid on konfiskeerinud maksude tasumata jätmise pärast kulakute majapidamisi ja vara ära müünud.

Selle tõttu oleme Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi sanktsiooni alusel kinni võtnud kogu äratoomisele kuuluva erikontingendi, eristamata reservi kategooriaid.

Operatiivgruppide vanemate (valdades ja piirkondades) instrueerimisel pöörati erilist tähelepanu perekondade äratoomise õigele organiseerimisele ja kohapeal nende isikute väljasõelumisele, kes ei kuulu väljasaatmisele. Kuivõrd suurema osa operatiivgruppide eesotsas oli operatiivkoosseis, kes suhtus operatsiooni läbiviimisesse kohusetundlikult, siis ei tehtud perekondade äratoomisel ja pealelaadimispunktidesse toimetamisel iseloomulikke vigu.

Tänu sellele, et komandandid ja operatiivtöötajad korraldasid töö pealelaadimispunktides õigesti, selgitati äratoodud erikontingendi läbitöötamisel välja ega laaditud vagunitesse 6 perekonda ja 20 üksikisikut, kes ei kuulunud väljassaatmisele järgmistel põhjustel:

a) valesti lülitatud perekonnaliikmete nimekirja – 6 inimest

b) vanurid ja töövõimetud – 9 üksikisikut

c) haiged – 6 perekonda, kokku – 13 inimest

d) alaealised lapsed, kellel ei ole töövõimelisi vanemaid

või sugulasi – 7 inimest.

Kõik need perekonnad ja üksikisikud, kes olid ekslikult ära toodud ega kuulunud eespool näidatud põhjustel väljasaatmisele, toimetati operatsiooni „Priboi“ läbiviimisesse kaasatud autotranspordiga tagasi nende elukohta.

Erikontingendi perekondade äratoomise operatsiooni käigus legaliseeriti 6 perekonnaliiget, kes alguses olid end varjanud, hiljem aga ilmusid pealelaadimiskohta palvega ühendada nad oma perekonnaga.

Erikontingendi perekondade äratoomise ajal ja punkrite läbiotsimisel nõukogudevastast kirjandust ei avastatud.

Talude blokeerimisel operatiiv-sõjaliste gruppidega peeti kinni 2 bandiiti ja 3 illegaali.

Peab märkima, et esines juhte, kus väljasaatmiseks äratoodavad püüdsid varjata teiste perekonnaliikmete aadresse.

Juhtumeid, kus oleks esitatud luureiseloomuga avaldusi, mis oleksid kergendanud varjunud perekondade ja üksikisikute tagaotsimise operatsiooni läbiviimist, Tartu linnas ja maakonnas ei olnud.

Erikontingendi perekondade äratoomise ja nende pealelaadimispunktidesse toimetamise operatsiooni käigus, aga ka teel viibimise ajal, ei esinenud nõukogudevastaseid ilminguid ei kohalike elanike ega väljasaadetavate perekonnaliikmete poolt.

Ešeloni teelesaatmisel Elva jaamast avastas operatiivkoosseis ja pealelaadimispunkti valve vagunite seismise kohast 14 väljapoetatud kirja, mille väljasaadetavad olid adresseerinud oma sugulastele. Sisult kandis enamik neid kirju Siberisse väljasaatmisest teatamise iseloomu

Üksikud kirjad kandsid ilmselget nõukogudevastast iseloomu, näiteks: üks väljasaadetav naine kirjutas oma kirjas, mis oli adresseeritud kellelegi PALAV, H.-le, kes elab Elva linnas, Tartu maantee nr 6: „Ära-sõit Siberisse. Kallid eestlased, makske kätte venelastele, kes meid siit väljas saadavad. Meie eesti veri jääb sama puhtaks. Surm väljasaatjatele, kes meid välja saadavad.“

Erikontingendi perekondade väljasaatmise operatsiooni läbiviimine kutsus elanikkonnas esile nii positiivseid kui ka negatiivseid seisukohti. Suurem osa külaelanikest hindab kulakluse, tapetud ja süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondade väljasaatmist kui nõukogude võimu õiget tegu, mis on suunatud töötajate vaenlaste vastu. Nii näiteks esitasid Tartu maakonna Saadjärve vallas 26. märtsil k.a uusmaasaajad ja keskmikud 12 avaldust palvega organiseerida nende külas kolhoos. Torma vallas esitasid 26. märtsil k.a Võtikvere küla 8 perekonda avalduse kolhoosi astumiseks.

Uusmaasaajad kirjutavad oma avaldustes, et seoses kulakute maade vabanemisega saavad nad nüüd vabalt organiseerida kolhoose, sest seni takistasid kulakud neil oma majapidamist sotsialistlikele rööbastele ümber korraldamast.

Kõige iseloomulikemate positiivsete reageeringute hulka tuleb lugeda järgmine:

Kavastu valla külavolinik RATASEPP, Juhanes, ütles 27. III 49. a vestluses väljasaatmise kohta:

„Nõukogude võim teeb õigesti, kui ta kulakud ja bandiidid välja saadab. Asi oli läinud juba nii kaugele, et kulakud ja bandiidid tapsid meid, aktiviste, hävitasid meie perekondi ja meie lapsi. Las nüüd nemad ja nendesugused teavad, et nõukogude võim kaitseb rangelt rahva huve ega luba kulakul ja bandiidil aktivistile liiga teha.“

Kudina valla elanik LIIVAK, J. H. ütles, et Eesti NSV valitsuse määrus kulakute ja bandiitide abistajate ümberasustamise kohta on õigeaegne, nüüd on meil kergem viia ellu partei ja valitsuse määrusi ning meie, uusmaasaajad, võime midagi kartmata minna kolhoosi.

Negatiivseid fakte, mis peegeldasid kaastunnet väljasaadetavate vastu, teravaid vaenulikke väljaütlemisi nõukogude võimu kohta, oli elanikkonna hulgas üksikuid, peamiselt tegid neid väljasaadetavate sugulased.

Operatsiooni „Priboi“ läbiviimiseks moodustas Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakond maakonnas ja Tartu linnas 450 operatiivgruppi, mille koosseisu kuulus:

riikliku julgeoleku ministeeriumi operatiivkoosseisu – 363

siseministeeriumi operatiivkooseisu – 61

riikliku julgeoleku ministeeriumi 260. laskurpolgu ohvitserkoosseisu – 60

riikliku julgeoleku ministeeriumi 260. laskurpolgu ja valvekorpuse sõjalist jõudu – 1200

rahvakaitse võitlejaid – 580

nõukogude- ja parteiaktiivi – 2750

Operatiivkoosseisu ja gruppide toimetamiseks operatsiooni kohta, aga ka erikontingendi perekondade vedamiseks pealelaadimispunktidesse oli mobiliseeritud 145 autot, mis kuuluvad Tartu linna ja maakonna asutustele ja ettevõtetele.

Plaani kohaselt pidi Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakond saama Nõukogude armee väeosadest 220 autot, tegelikult saadi 216 autot.

Ettevalmistavate meetmete teostamise, aga ka operatsiooni enda ajal suhtus operatiivkoosseis talle antud kohustustesse kohusetundlikult. Käsu täitmisest keeldumise juhtumeid, amoraalseid tegusid ja marodöörlust ei täheldatud. Relvajõudude ministeeriumi sõjaväeosade autotransport töötas operatsiooni läbiviimisel täpselt, toimetas erikontingendi perekonnad koondamispunktidest pealelaadimiskohtadesse õigeks ajaks. Operatsiooni kaasatud tsiviilautotranspordi mitterahuldava tehnilise seisundiga seoses on täheldatud fakte, kus töös erikontingendi perekondade äravedamisel langesid autod rivist välja. Kokku langes rivist välja 27 autot, avarii tegi 1 auto.

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakonnale kinnistatud raadiojaamad töötasid tõrgeteta ning tagasid täpse ja õigeaegse side operatiivgruppide ja osakonna juhtkonna vahel.

III

Väljasaatmise eest end varjavate erikontingendi perekondade ja üksikisikute tagaotsimiseks organiseeriti linnas ja maakonnas 258 varitsust. Maakonna 30 vallas korraldati talude läbikammimist. Tartu linnas organiseeriti miilitsa jõududega passirežiimi kontroll. Linnast väljuvatele teedele oli paigutatud 7 kontrolliläbilaskepunkti ja öö jooksul saadeti linna 72 paarispatrulli. Nende meetmetega selgitati välja märkimisväärne kategooria isikuid, kes varjasid end väljasaatmise eest.

Peab märkima, et enne operatiivgruppide saatmist kohtadele oli operatiivkoosseis orienteeritud töötama olemasoleva agentuuriga ja agentuuri kiireks värbamiseks end varjavate isikute tagaotsimiseks, mis etendas positiivset osa end väljasaatmise eest varjava erikontingendi tagaotsimisel.

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakonna olemasolevast agentuurist on koos erikontingendiga ära saadetud:

agente – 1
salajasi informaatoreid – 3

EESTI NSV RIIKLIKU EESTI NSV RIIKLIKU

JULGEOLEKU JULGEOLEKU

MINISTEERIUMI TARTU MINISTEERIUMI VOLINIK

OSAKONNA ÜLEM TARTU MAAKONNAS

polkovnik polkovnik

/allkiri/ /allkiri/

(STARINOV) (MIHHAILOV)

29. märtsil 1949. aastal

=================================================

26. Dokument II-58. Lõppkokkuvõte Tartu maakonna kohta

Täiesti salajane

LÕPPKOKKUVÕTE

„PRIBOI“ käigus Tartu maakonna territooriumilt

välja saadetud erikontingendi hulk

seisuga 29. märts 1949. aastal

Indeks	Tähendus	Perekondi		Inimesi
	Väljasaadetud perekondade koguarv:		1356
	a) kulakute perekondi		506
	b) illegaalselt elavate bandiitide ja natsionalistide perekondi		51
Esimene
	c) relvastatud kokkupõrgetes tapetud bandiitide perekondi		23
	d) süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondi		730
	e) legaliseeritud bandiitide perekondi		–
	f) represseeritud bandiidi- abistajate perekondi		462
	Väljasaadetud inimeste koguarvust:		3392
Teine	a) mehi		725
	b) naisi		1735
	c) lapsi		932
	Väljasaatmise eest põgenenud inimeste arv
Kolmas	a) väljasaatmisel			5
	b) konvoeerimisel			1
	c) pealelaadimisjaamades ja -punktides			–

Andis edasi: (Starinov)

Võttis vastu: (Jurko)

=================================================

27. Dokument II-60. Märgukiri kapten Rosljakovi asjus

Täiesti salajane

MÄRGUKIRI KÕRGSAGEDUSSIDE KAUDU

NSV LIIDU RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTRI ASETÄITJALE

kindralleitnant BLINOVILE

EESTI NSV RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTRILE KINDRALMAJOR

sm KUMMILE

Riikliku julgeoleku ministeeriumi Leningradi valitsusest Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakonda komandeeritud kapten ROSLJAKOV, Vassili Ivanovitš, tappis 27. III 49. a lasuga automaadist Tartu maakonna Veski valla talupoja UNT, Adolf Juhani poja, sündinud 1916. aastal.

Tapmine toimus järgmistel asjaoludel: 27. III 1949. a sõitis ROSLJAKOV grupi riikliku julgeoleku ministeeriumi 260. laskurpolgu võitlejatega Liivi tallu, et võtta kinni „PRIBOI“ asjas kulak-illegaal KARU, Karl Juhani poeg. Talu poole liikudes ROSLJAKOV libastus ja kukkus, mille tagajärjel toimus lask automaadist, mida ta hoidis käes, selle lasuga tappis ta tema lähedal liikuva UNT, Adolf Juhani poja, keda ROSLJAKOV kasutas teejuhina.

Ülalöeldut teatades palun Teie juhtnööre.

EESTI NSV RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTEERIUMI

TARTU OSAKONNA ÜLEM polkovnik (STARINOV)

NSV LIIDU RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTEERIUMI VOLINIK TARTU MAAKONNAS

polkovnik (MIHHAILOV)

ANDIS EDASI: MIHHAILOV

VÕTTIS VASTU: OPPENHEIM

27. märtsil 1949. a

=================================================

28. Dokument II-61. MGB Harju maakonnaosakonna operatsiooniplaan

Täiesti salajane

„KINNITAN“ „KINNITAN“

EESTI NSV RIIKLIKU NSV LIIDU RIIKLIKU

JULGEOLEKU JULGEOLEKU

MINISTER MINISTEERIUMI VOLINIK

KINDRALMAJOR KINDRALMAJOR

(KUMM) /allkiri/ (JERMOLIN) /allkiri/

15. märts 1949. aastal 15. märts 1949. aastal

PLAAN

operatsiooni „PRIBOI“ realiseerimiseks Eesti NSV HARJU maakonnas

Harju maakonnas on vaja ära tuua kinnitatud kontingent – 700 majapidamist.

Kokku on maakonnas kindlaks määratud ja vormistatud arvestustoimikuid 906 majapidamise kohta, milles loendatakse 2769 inimest. Neist on reserv 206 majapidamist.

Nimetatud erikontingendi äratoomiseks luua 176 operatiivgruppi.

Eespool näidatud arvu perekondade äratoomiseks on vaja:

I. ELAVJÕUDU

Operatiivgruppide jaoks:

operatiivkoosseisu – 175 inimest

sõdureid – 525 inimest

rahvakaitse võitlejaid – 350 inimest

nõukogude ja parteiaktiivi – 1050 inimest

–––––––––––––––––––––––––––
kokku 2100 inimest

Seoses sellega, et Kõnnu ja Kolga vallas tegutseb LUMISTE bande ning Raiküla, Järvakandi ja Varbola vallas tegutseb bandiidigrupp, mida juhib RAADIK, on nendes piirkondades vaja luua 2 liikuvat operatiivgruppi veoautodel.

Sel eesmärgil on vaja:

operatiivkoosseisu – 2 inimest

sõdureid –10 inimest

–––––––––––––––––––––––
kokku 12 inimest

Korrapidamiseks riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnas

operatiivkoosseisu – 5 inimest

sõdureid – 6 inimest

masinakirjutaja – 1 inimest

–––––––––––––––––––––––
kokku 12 inimest

See grupp riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna juures on vajalik korrapidamiseks ja elava side teostamiseks valdade ja pealelaadimispunktidega.

PEALELAADIMISPUNKTIDESSE KEILA JA KEHRA JAAMAS

operatiivkoosseisu 12 inimest

uurijaid – 6 inimest

tõlke – 6 inimest

masinakirjutajaid – 4 inimest

–––––––––––––––––––––––
kokku 28 inimest

Sedamööda, kuidas erikontingent tuuakse valdadest pealelaadimiskohtadesse, kasutatakse operatiivkoosseisu ja relvastatud jõudu pealelaadimispunktide valveks.

Kokku on operatsiooni läbiviimiseks vaja:

operatiivkoosseisu – 194 inimest

sõdureid – 541 inimest

rahvakaitse võitlejaid – 350 inimest

nõukogude ja parteiaktiivi – 1050 inimest

uurijaid – 6 inimest

tõlke – 6 inimest

masinakirjutajaid – 5 inimest

–––––––––––––––––––––––
kokku 2152 inimest

14. MÄRTSI 1949. A SEISUGA ON RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTEERIUMI MAAKONNAOSAKONNAS OLEMAS:

riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna aparaadi operatiivkooseisu – 20 inimest

teistest organitest juurdekomandeeritud operatiivkoosseisu – 12

siseministeeriumi maakonnaosakonna ja miilitsa operatiivkoosseisu – 15

riikliku julgeoleku ministeeriumi vägede ohvitsere –

vastuluureorganite operatiivkoosseisu –

tõlke – 2

masinakirjutajaid – 3

–––––––––––––––––––––––
kokku: 52 inimest.

RELVASTATUD JÕUD:

riikliku julgeoleku ministeeriumi organite vägede sõdureid – 0 inimest

siseministeeriumi organite vägede sõdureid – 30

nõukogude ja parteiaktiivi – 650

rahvakaitse võitlejaid – 313

–––––––––––––––––––––––
kokku: 993 inimest.

Seega on riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnal täiendavalt vaja:

operatiivkoosseisu – 153 inimest

sõdureid – 511

nõukogude ja parteiaktiivi – 400

rahvakaitse võitlejaid – 37

tõlke – 4

masinakirjutajaid – 2

–––––––––––––––––––––––
kokku – 1107 inimest

II. TRANSPORT

Transpordivajadus avaldub järgmistes andmetes:

veoautosid – 208 tükki

vaguneid – 100 tükki

hobuveokeid – 225 tükki

Transpordivahenditest on maakonnas arvele võetud ekspluatatsiooniks kõlblikke veoautosid 102. Veoautode transport mobiliseeritakse ja koondatakse territoriaalselt Nõmme linnas ja vallakeskustes ettekäändel, et maakonna autoinspektsiooni liinis tehakse tehnilist ülevaatust. Hobutransport mobiliseeritakse kohapeal operatsiooni läbiviimise ajal.

III. SIDEVAHENDID

Riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna side tagamiseks pealelaadimispunktidega, kaugete ja bandiitlikest elementidest kõige nakatunumate valdadega on vaja 11 raadiojaama koos radistidega. Riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnal raadiojaamu ei ole.

Erikontingendi äratoomisel tegutsevad operatiivgrupid peavad sidet valla vanema operatiivülemaga ratsavirgatsite, telefoni ja võimaluse korral autotranspordi abil. Valdadest peetakse sidet riikliku julge-oleku ministeeriumi maakonnaosakonnaga telefoni teel ja vajadusel autotranspordiga.

Pealelaadimispunktide organiseerimine

Organiseerida maakonnas 2 pealelaadimispunkti, neist:

Keila raudteel, kus laaditakse peale Järvakandi, Raikküla, Varbola, Hageri, Kernu, Kohila, Nissi, Nõva, Padise, Keila, Saue, Harku, Tõdva, Kehtna, Juuru ja Rapla valla erikontingent.

Määrata Keila pealelaadimispuntki komandandiks Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Harju maakonna osakonna ülema asetäitja alampolkovnik FROLOV.

Kehra raudteel, kus laaditakse peale Kuimetsa, Kõue, Kuiva-jõe, Ravila, Peningi, Raasiku, Anija, Kuusalu, Kolga, Kõnnu, Rae, Iru ja Jõelähtme valla erikontingent.

Kehra pealelaadimispunkti komandandiks määrata Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Harju maakonna osakonna ülema asetäitja major SISAS. Pealelaadimispunktide komandantide asetäitjateks määrata operatiivtöötajad Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi aparaadist.

IV. OPERATSIOONI ETTEVALMISTAVAD ABINÕUD JA PROTSESS

Operatsiooni haaratav nõukogude ja parteiaktiiv kogutakse kooskõlastatult Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei maakonnakomiteega kokku vallakeskustes ja Tallinna linnas ettekäändel, et viiakse läbi nõukogude ja parteiaktiivi koosolek kevadkülviks valmistumise küsimustes. Sel eesmärgil, dešifreerimata eesseisvat operatsiooni, komandeeritakse aktiivi kogunemise kohtadesse partei maakonnakomitee liinis juhtivad partei- ja nõukogude töötajad. Rahvakaitse võitlejad kogutakse samal ajal vallakeskustesse relvade kontrolli ja õppetreeningute läbiviimise ettekäändel.

Operatiivgrupid moodustada arvestusega:

operatiivtöötajaid – 1

sõdureid – 3

rahvakaitse võitlejaid – 2

nõukogude ja parteiaktiivi – 6

––––––––––––––––––––––––
kokku 12 inimest

Iga operatiivgrupp peab ära tooma 4 perekonda.

Väljasaadetavate perede talude asukoha ja neile võimalike varjatud juurdepääsuteede tundmaõppimiseks, objektide käitumise, nende meeleolu ja operatsiooni nurjamiseks ette võetavate võimalike sammude tundmaõppimise eesmärgil agentuurse töö organiseerimiseks ja läbiviimiseks komandeerida 15. III 49. aastal maakonna kõikidesse valdadesse riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna aparaadi operatiivtöötajad ja juurdekomandeeritud operatiivtöötajad, kes on nendes valdades väljasaadetavate tuvastamisel juba töötanud. Vastava korralduse saamisel alustatakse maakonnas operatsiooni kõikides valdades ühel ajal. Operatiivgrupid saadetakse operatsiooni teostamiseks operatsiooni läbiviimise kohtadesse autodel. Kogu operatsioonis osalev operatiivkoosseis relvastada lisaks isiklikele relvadele ka püstol-kuulipildujatega, mis saada kätte riikliku julgeoleku ministeeriumi väeosast 3205 hiljemalt 18. märtsil 1949. aastal.

Operatsiooni läbiviimisesse kaasatavatel rahvakaitse võitlejatel on vintpüssid ja automaadid.

Igas vallas määrata valla operatiivgruppide vanemad (põhiliselt riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna aparaadi operatiivtöötajate arvelt), kellele teha ülesandeks erikontingendi äratoomine vallakeskusest, side organiseerimine valla territooriumil tegutsevate operatiivgruppidega ja sidepidamine riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnaga, kasutades selleks raadiot (kus see olema saab), telefoni, ratsa- ja jalgsivirgatseid.

Äratoodava erikontingendi talude blokeerimine viia operatiivgruppidel läbi võimalikult ühel ajal, kiiresti ja varjatult. Äratoodavate perekondade dokumentide vormistamine toimub äratoodavate isikute taludes, selleks varustatakse operatiivkoosseis vajalike blankettide, kirjutuspaberi ja tindipliiatsitega. Erikontingendi korterites ja taludes teostab operatiivkoosseis hoolika läbiotsimise selleks, et leida punkrid, end varjavad bandiidid, põrandaalused, relvad ja nõukogudevastane kirjandus

Operatsiooni ajal erikontingendi majades kinni peetud kõrvalised isikud, kes ei oma seost objekti perekonnaga, toimetatakse pealelaadimiskohtadesse selleks, et neid hoolikalt küsitleda ja vajaduse korral riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnas edaspidi kontrollida.

Julgeoleku tagamise eesmärgil toimub erikontingendi transportimine pealelaadimiskohtadesse autode ja hobuveokite gruppidena. Erikontingendi valvet teostavad operatsioonis osalevad sõdurid ja rahvakaitse võitlejad. Erikontingenti valvavad relvastatud jõud jaotatakse ühtlaselt piki kogu autode või hobuveokite kolonni.

Erikontingendi laadimisel autodele ei ole lubatud perekondade ja nende asjade lahutamine. Erikontingendi üleandmine pealelaadimiskohtadel organiseerida viivitusteta, et vältida autotranspordi seisakuid.

Maakonnakeskusest juhib operatsiooni riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna ülem polkovnik TARAKANOV ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi volinik Harju maakonnas major NEELUS.

Äärmise vajaduse korral sõidab operatsiooni läbiviimise ajal valda välja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi volinik maakonnas major NEELUS.

EESTI NSV RIIKLIKU NSV LIIDU RIIKLIKU

JULGEOLEKU MINISTEERIUMI JULGEOLEKU

HARJU MAAKONNA MINISTEERIUMI

OSAKONNA ÜLEM VOLINIK

POLKOVNIK MAJOR

/allkiri/ /allkiri/

(TARAKANOV) (NEELUS)

=================================================

29. Dokument II-62. Ettekanne operatsiooni „Priboi“ tulemuste kohta Harju maakonnas

EESTI NSV RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTRILE KINDRALMAJOR

sm KUMMILE

NSV LIIDU RIIKLIKU JULGEOLEKU MINISTEERIUMI

VOLINIKULE EESTI NSV-s

sm JERMOLINILE

Tallinnas

ETTEKANNE

operatsiooni „PRIBOI“ tulemuste kohta Harju maakonnas

Operatsioon „Priboi“ viidi Harju maakonnas läbi vastavalt Teie kinnitatud plaanile.

Operatsioonist võtsid osa:

a) operatiivkoosseis – 186 inimest

b) riikliku julgeoleku ministeeriumi siseväed – 465 inimest

c) siseministeeriumi töötajad – 45 inimest

d) rahvakaitse võitlejad – 220 inimest

e) nõukogude ja parteiaktiiv – 907 inimest

Kasutati 217 autot, mis kuuluvad nõukogude ja majandusorganisatsioonidele.

Harju maakonnas kuulus väljasaatmisele 700 perekonda. Läbiviidud operatsiooni tulemusel on ära toodud, laaditud vagunitesse ja saadetud eriasumise kohta 730 perekonda, neis oli 1891 inimest.

Sealhulgas:

a) mehi – 426 inimest

b) naisi – 947 inimest

c) kuni 15-aastaseid lapsi – 518 inimest

Väljasaadetute koguarvust oli:

a) kulakuid – 221 perekonda

b) illegaalselt elavate bandiitide ja natsionalistide perekondi – 80 perekonda

c) tapetud bandiitide perekondi – 10 perekonda

d) süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondi – 411 perekonda

e) süüdimõistetud bandiidiabistajate perekondi – 8 perekonda

Operatsiooni käigus relvastatud kokkupõrkeid, põgenemisi ja muid erakorralisi juhtumeid ei olnud.

Operatsiooni läbiviimisel Raikküla valla Raela küla Kidelma talus, kus elas väljasaatmisele kuuluv süüdimõistetud bandiidi naine LEINBERG, Helga Oskari tütar, sündinud 1916. aastal, avastati riide-kapist ja peeti kinni bandiit – ORAS, Vambola Juhani poeg, sündinud 1917. aastal Harju maakonna Kuimetsa vallas, eestlane, lõpetamata kõrgema haridusega, põranda all alates 1945. aastast. Tema onupoeg, Tartu ülikooli endine professor ORAS, on emigratsioonis USA-s.

ORAS oli relvastatud püstoliga Mauser ja püüdis kinnipidamisel osutada relvastatud vastupanu.

Riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonda tooduna ütles ORAS ülekuulamisel, et ta varjas end alates 1945. aastast ja kuulus selle bande koosseisu, mida juhib RAADIK, Osvald Jüri poeg, sündinud Harju maakonna Raikküla külas, ja kinnitas riikliku julgeoleku ministeeriumi Harju maakonna osakonnal olevaid andmeid selle kohta, et RAADIKU bande sooritas 1948. aasta suvel kallaletungi Raikküla valla partei vallakomitee sekretäri KUUSEMETSA korterile. Peale selle tunnistas ORAS, et see jõuk röövis tema isiklikul osavõtul 1948. aasta septembrikuus Järvakandi vallas kooperatiivi ja võitööstust, 1948. aasta oktoobris aga uusmaasaaja LOKUTA, Eduardi talu, kust nad varastasid 3 lehma ja tapsid need oma punkri asukohas. Iseloomulik on asjaolu, et ORASE tunnistuse järgi kuulis ta operatsiooni eelõhtul RAADIKULT ettevalmistatavast väljasaatmisest. ORAS ütles, et Raadik sai ettevalmistatavast väljasaatmisest teada siseministeeriumi Harju maakonna osakonna endiselt töötajalt, leitnandilt nimega Arno, kes informeerib teda kõigist talle teada olevatest eelseisvatest haarangutest ja muudest ettevõtmistest seoses bandiitidega.

Me tegime kindlaks, et Raikküla vallas elab siseministeeriumi Harju maakonna osakonna ülema endine asetäitja, kes on siseministeeriumi organitest vallandatud 1947. aastal. Kas meie poolt kindlaks tehtud UUETALU, Arnold, on bandiit RAADIKU Arno -nimeline side, seda me kontrollime. Jätkame kinnipeetud ORAS, V. J. ülekuulamist ja vormistame materjalid tema arreteerimiseks.

K.a 26. märtsil pidas operatiivgrupp, mis töötas erikontingendi väljasaatmisel Tõdva vallas, Kurevere küla Ülemjõe talus kinni illegaali – MÄE, Endel Martini poja, sündinud 1921. a Tõdva vallas, eestlane, endine Tõdva valla täitevkomitee esimehe asetäitja ja Harjumaa Kuusalu valla komsorg, illegaalses olukorras alates 1947. aastast. MÄE kohta on teada, et olles Tõdva valla täitevkomitee esimehe asetäitja, müüs ta endale kuulunud püstoli kulakule (arreteeritud siseministeeriumi organite poolt) ja andis välja fiktiivse tõendi (vorm nr 8) põrandaaluse organisatsiooni RVL liikmele RAIKNA, Karlile, kes viibis illegaalses olukorras. Kinnipidamisel võeti MÄELT ära Walther-süsteemi püstol. Kinnipeetud MÄE ülekuulamist jätkame.

Peab märkima, et Padise valla täitevkomitee esimees ARUKASK, Viktor Jaani poeg, sündinud 1923. aastal, parteitu, sündinud Tallinnas, eestlane, oli agentuurandmetel okupatsiooni perioodil SS-vägede teenistuses ohvitserina. K.a 25. märtsil, kui meie operatiivkoosseis saabus valda, teatas partei vallakomitee sekretär VUNK, et ta „ei hakka kulakuid Eestist välja saatma“. VUNGI ütluse kohaselt oli ta pärast seda teadet püüdnud kedagi telefoni teel väljasaatmise eest hoiatada. ARUKASK on meie poolt kinni peetud ja suunatud vastavalt Teie käsule Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumisse.

LISA: Keila ja Kehra pealelaadimispunkti komandandi raportid peale laaditud ja ära saadetud erikontingendi perekondade arvu kohta 2 lehel.

EESTI NSV RIIKLIKU NSV LIIDU RIIKLIKU

JULGEOLEKU MINISTEERIUMI JULGEOLEKU

HARJU MAAKONNA MINISTEERIUMI

OSAKONNA ÜLEM VOLINIK

POLKOVNIK MAJOR

/allkiri/ /allkiri/

(TARAKANOV) (NEELUS)

29. märtsil 1949. a

Nr UH 1180

Tallinn-Nõmmel

=================================================

30. Dokument II-67. MGB Hiiu maakonnaosakonna operatsiooniplaan

TÄIESTI SALAJANE

eks nr …

„KINNITAN“ „KINNITAN“

EESTI NSV RIIKLIKU NSV LIIDU RIIKLIKU

JULGEOLEKU JULGEOLEKU

MINISTER MINISTEERIUMI VOLINIK

KINDRALMAJOR KINDRALMAJOR

(KUMM) /allkiri/ (JERMOLIN) /allkiri/

15. märts 1949. aastal 15. märts 1949. aastal

PLAAN

operatsiooni „PRIBOI“ realiseerimiseks Eesti NSV Hiiu maakonnas

Hiiu maakonnale kinnitatud kontingenti on vaja ära tuua 50 majapidamist.

Kokku on maakonnas kindlaks tehtud ja vormistatud arvestustoimikud 86 majapidamise kohta, kus on … inimest.

Nimetatud kontingendi ära toomiseks luua 13 operatiivgruppi.

Erikontingendi nimetatud arvu perekondade ära toomiseks on vaja:

1. ELAVJÕUDU

Operatiivgruppide jaoks:

operatiivtöötajaid – 13

sõdureid – 39

rahvakaitse võitlejaid – 39

nõukogude ja parteiaktiivi ning kontrollitud kolhoosnikke – 78

–––––––––––––––––––––––

kokku: 169

Korrapidamiseks riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnas:

operatiivkoosseisu - 2

Pealelaadimispunkti: operatiivkoosseisu – 6

uurijaid – 1

tõlke – 2

masinakirjutajaid – 1

–––––––––––––––––––––
kokku: 10

Kokku operatiivkoosseisu – 22

relvastatud jõudu – 156

K.a 13. märtsi seisuga on riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnal olemas:

riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna aparaadi operatiivkoosseisu – 7 inimest

teistest organitest juurdekomandeeritud operatiivkoosseisu – 1

siseministeeriumi maakonnaosakonna ja miilitsa operatiivkoosseisu – 5

piirivalvevägede 11. piirivalvesalga operatiivkoosseisu – 4

piirivalvevägede ohvitsere, keda võib kasutada operatiivgruppide vanematena – 2

riikliku julgeoleku ministeeriumi vastuluureosakonna operatiivkoosseisu – 2

–––––––––––––––––––––

kokku: 21

2. RELVASTATUD JÕUD

Piirivalvevägede 11. piirivalvesalga sõdureid – 39

nõukogude ja parteiaktiivi ning kolhoosnikke – 78

rahvakaitse võitlejaid – 39

––––––––––––––––––––––––
kokku: 156

3. TRANSPORT

Transpordi vajadus avaldub järgmistes andmetes:

autod – 25

vagunid – 8

hobuveokid – 15

Maakonnas on arvele võetud ekspluatatsioonikõlblikke autosid tsiviilasutustes – 10

sõjaväeosades – 40

––––––––––––––––––––
kokku: 50

Hobutransport mobiliseeritakse operatsiooni käigus asustatud punktidest. Kavandatavad 15 hobuveokit on vaja väljasaadetavate asjade äratoomiseks taludest, kuhu ei pääse autoga ligi. Operatsiooni ajaks koondatakse tsiviilorganisatsioonide autotransport Kärdla linna autobaasi ettekäändel, et autoinspektor vaatab üle nende kvaliteedi olukorra. Sõjaväe autotransport on mobilisatsioonivalmina 22. üksiku kahurväe-kuulipildujapataljoni sõjaväelinnakus Kärdla linnas.

III. SIDEVAHENDID

Operatiivgrupid peavad sidet vanematega vallas ja riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnaga hobuseid kasutavate virgatsite abil, telefoni teel ja vajaduse korral autotranspordiga. Peale selle eraldatakse sidepidamiseks Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumiga ja koondamispunktist kõige kaugemal asuva vallaga kaks raadiojaama.

IV. OPERATSIOONI AEG JA PROTSESS

Operatsioon valmistatakse maakonnas ette ja see algab täpselt Teie määratud ajal.

Operatiivgrupid formeeritakse aegsasti ja neile kinnistatakse kindlad objektid.

Operatiivgruppide operatiivkoosseis tutvub aegsasti objektide elukohtadega ja varjatud juurdepääsudega neile.

Riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna operatiivkoosseis uurib agentuuri kaudu objektide käitumist, nende meeleolu jms.

Valdade vanemad võtavad aegsasti ja varjatult arvele hobutranspordi, jaotavad selle operatiivgruppide vahel ära, õpivad aegsasti tundma teid, mida mööda tuua erikontingent laeva peale laadimise kohta Kärdla linna sadamas.

Maakonnas organiseeritakse üks koondamispunkt – Kärdla linna sadamas. Siin organiseeritakse ka piirivalvevägede jõududega koondamispunkti valve.

Dokumentide vormistamise (küsitluslehtede täitmine) kavatseme teostada kinnivõtmise kohtades. Vagunite kaupa nimekirjade koostamine toimub sadama koondamispunktis. Erikontingent toimetatakse koos vormistatud dokumentide ja vagunite kaupa koostatud nimekirjadega laeval Paldiski sadamasse, kus toimub ümberlaadimine ešelonile vastavalt vagunite kaupa koostatud nimekirjadele ja üleandmine ešeloni ülemale. Dokumentide vormistamiseks varustatakse operatiivkoosseis vajaliku hulga vastavate blankettide, paberi, tindi, pliiatsite jms-ga.

Nõukogude ja parteiaktiiv, kolhoosnikud, rahvakaitse võitlejad mobiliseeritakse ettekäändel, et viiakse läbi maakonna partei- ja nõukogude aktiivi nõupidamine. Operatiivgrupid saadetakse operatsiooni kohtadesse autodel.

Relvastatud jõud jaotatakse ära ja toimetatakse kohtadele selliselt, et teostada kogu maakonnas objektide blokeerimine relvastatud jõududega ühel ajal, kiiresti ning objektide ja ümberkaudse elanikkonna eest varjatult ning alustada operatsiooni.

Alates majade blokeerimisest kuni erikontingendi koondamiseni koondamispunkti organiseeritakse vastastikune sidepidamine naabruses tegutsetavate operatiivgruppide vahel, aga ka valdade operatiivgruppide vanematega ja riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnaga sidemeeste vahendusel telefoni teel ja vajaduse korral autodega. Objektide korterites, majapidamishoonetes viiakse läbi hoolikas läbiotsimine sel eesmärgil, et leida ja kinni või ära võtta illegaalid, bandiidid, relvad, nõukogudevastane kirjandus, raadiojaamad jms. Operatsiooni ajal majades kinni peetud kõrvalised isikud, kel ei ole suhet objektide perekondadega, saadetakse koos kinnipidamisaktiga koondamispunktist julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonda isiku kindlakstegemiseks ja edasiseks kontrollimiseks.

Erikontingendi konvoeerimisel koondamispunkti rakendab konvoi väljasaadetavate põgenemiskatse korral kõiki abinõusid nende kinnipidamiseks, kaasa arvatud relva, kui kõik võimalikud profülaktilised abinõud on osutunud ammendatuks.

Äärmisel vajadusel võib relva kasutada ainult täiskasvanud meeste vastu. Keelatud on relva kasutamine naiste ja laste vastu.

Juhul kui ründavad relvastatud bandiidid, võtab konvoi vastu lahingu bandiitide hävitamiseks, valvates samal ajal väljasaadetavaid. Sellistel juhtudel viib konvoi kogu tegevuse läbi konvoi vanema korralduste alusel.

Operatiivgrupi vanem teatab väljasaadetava pere perekonnapeale väljasaatmisest, jälgib, et perekonna pealelaadimisel autole ei lahutataks perekondi ja nende asju.

Operatsiooni toimumise ajal maakonnas kuni laeva lahkumiseni organiseeritakse Kärdla linna ja Pühalepa, Emmaste, Käina ja Kõrgessaare valla keskuste vahel 22. üksiku kahurväe-kuulipildujapataljoni vägede jõududega sõjaväe patrullid autodel.

JULGEOLEKU MINISTEERIUMI

HIIU MAAKONNA

OSAKONNA ÜLEM

major

(VOLŠONOK)

NSV LIIDU

RIIKLIKU JULGEOLEKUMINISTEERIUMI

VOLINIK

alampolkovnik

(MÕZIN)

14. märtsil 1949. aastal

Masinakirjutaja Mihhailova trükitud 3 eks

=================================================

31. Dokument II-71. Lõppkokkuvõte Hiiu maakonna kohta

Täiesti salajane

LÕPPKOKKUVÕTE

operatsiooni „PRIBOI“ käigus Hiiu maakonna territooriumilt välja saadetud erikontingendi hulk

seisuga 28. märts 1949. aastal

Indeks	Tähendus	Perekondi		Inimesi
	Väljasaadetud perekondade koguarv:
	a) kulakute perekondi		13	36
	b) illegaalselt elavate bandiitide ja natsionalistide perekondi		29	100
Esimene	c) relvastatud kokkupõrgetes tapetud bandiitide perekondi		2	11
	d) süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondi		36	99
	e) legaliseeritud bandiitide perekondi		–	–
	f) bandiitide represseeritud abistajate perekondi		4	15
	kokku:		84	261
	Väljasaadetud inimeste kogu arvust:
Teine	a) mehi		–	45
	b) naisi		–	135
	c) lapsi		–	81
	kokku:			261
	Väljasaatmise eest põgenenud inimeste arv
Kolmas	a) väljasaatmisel		–	–
	b) konvoeerimisel		–	–
	c) pealelaadimisjaamades ja -punktides		–	–

Andis edasi: Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi volinik Hiiu maakonnas alampolkovnik Mõzin

Võttis vastu: Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi kaadriosakonna operatiivvolinik leitnant Kuzmina 28. III 49. a

=================================================

32. Dokument II-73. MGB Järva maakonnaosakonna operatsiooniplaan

Täiesti salajane

„KINNITAN“ „KINNITAN“

EESTI NSV RIIKLIKU NSV LIIDU RIIKLIKU

JULGEOLEKU JULGEOLEKU

MINISTER MINISTEERIUMI VOLINIK

KINDRALMAJOR KINDRALMAJOR

(KUMM) /allkiri/ (JERMOLIN) /allkiri/

15. märts 1949. aastal 15. märts 1949. aastal

PLAAN

„Priboi“ meetmete realiseerimiseks Järva maakonnas

Järva maakonnale kinnitatud kontingenti on vaja ära tuua – 480 majapidamist.

Kokku on maakonnas kindlaks määratud ja vormistatud arvestustoimikuid 570 majapidamise kohta, milles loetletakse 1824 inimest (nendest reserv – 90 majapidamist).

Nimetatud erikontingendi äratoomiseks luua 160 operatiivgruppi.

Nimetatud arvu erikontingendi perekondade äratoomiseks on vaja:

Elavjõudu

Operatiivgruppide jaoks:

operatiivkoosseisu 160 inimest

sõdureid 320 inimest

nõukogude ja parteiaktiivi ning kontrollitud kolhoosnikke 900 inimest

rahvakaitse võitlejaid 320 inimest

––––––––––––––––––––––––––––––––––––
kokku 1700

Korrapidamiseks riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnas:

operatiivkoosseisu 2 inimest

sõdureid 3 inimest

–––––––––––––––––––––––––––––
kokku 5 inimest

Tapa jaama pealelaadimispunkti:

operatiivtöötajaid 8 inimest

uurijaid 2 inimest

masinakirjutajaid 2 inimest

tõlke 4 inimest

Kokku: operatiivkoosseisu 172 inimest

relvastatud jõudu 350 inimest

K.a 14. märtsi seisuga on Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi maakonna osakonnal olemas:

riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonna aparaadi operatiivkoosseisu 14 inimest

teistest organitest juurdekomandeeritud operatiivkoosseisu 8 inimest

siseministeeriumi maakonnaosakonna ja miilitsa operatiivkoosseisu 8 inimest

riikliku julgeoleku ministeeriumi vägede ohvitsere, keda saab kasutada operatiivtöötajatena 3 inimest

maakonna territooriumil paiknevate vastuluureorganite operatiivkoosseisu 1 inimest

––––––––––––––––––––––––––––––––––––
kokku 34 inimest

Relvastatud jõud riikliku julgeoleku ministeeriumi organite ja vägede sõdureid 54 inimest

siseministeeriumi organite ja vägede sõdureid, nõukogude ja parteiaktiivi ning kolhoosnikke 600 inimest

rahvakaitse võitlejaid 350 inimest

––––––––––––––––––––––––––––––––––––
kokku 1004 inimest

Seega on olemasolevatele lisaks vaja:

operatiivkoosseisu 140 inimest

sõdureid 300 inimest

nõukogude ja parteiaktiivi 300 inimest

rahvakaitse võitlejaid –

––––––––––––––––––––––––––––––––––––
kokku 740 inimest

II. TRANSPORT

Transpordivajadus avaldub järgmistes andmetes:

autosid 140

vaguneid 69

hobuveokeid 120

Transpordivahenditest on maakonnas arvele võetud 60 ekspluatatsioonikõlblikku autot. Hobutransport mobiliseeritakse operatsiooni protsessis asustatud punktidest. Transport mobiliseeritakse operatsiooni ajaks sõjakomissariaadi kaudu õppemobilisatsiooni ettekäändel ja koondatakse koondamispunkti Paide linnas. 80 autot on vaja operatsiooni ajaks saata Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumist.

III. SIDEVAHENDID

Riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnal raadiojaamu ei ole. Koondamispunktide ja pealelaadimisjaama normaalse side tagamiseks riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnaga on vaja 8 raadiojaama, mis peavad operatsiooni ajal baseeruma Paide linnas – 2, Tapal – 1, Türil – 1, Järva-Jaanis – 1, Kärus – 1, Vajangul –1.

Operatiivgrupid peavad sidet valdade vanematega rahvakaitse võitlejate hulka kuuluva virgatsi kaudu, kes kuulub operatiivgruppi (liikumisvahend: hobune, jalgratas). Valdade vanemad peavad sidet riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnaga telefoniga, mis on igas vallas olemas, ja raadio teel seal, kus need saavad olema (vallakeskustes seatakse telefoni juurde sisse korrapidajad). Üldine häire signaal bandiitide kallaletungi jms puhul on kõikidele operatiivgruppidele punane rakett.

IV. Operatsiooni aeg ja protsess

Nõukogude ja parteiaktiiv kogutakse kokku koosolekule partei maakonnakomitee volinike kaudu operatsiooni eelõhtul seoses kevadiseks külvikampaaniaks valmistumisega. Antud juhul on kava koguda nõukogude ja parteiaktiiv kokku Paide linna kinosse.

Rahvakaitse võitlejad kogutakse juhtkonna poolt eraldi kokku samuti Paide linnas.

Kohe, kui arvestustoimikud on kätte saadud, asutakse operatiivgruppide loomisele. Toimikud grupeeritakse (3+1) arvestades väljasaatmise objektide elukohtade lähedust. Operatiivgruppidele koostatakse etteantud näidiste järgi nimekirjad. Saabuvale operatiivkoosseisule tutvustatakse objektide elukohti ja varjatud juurdepääse neile. Peale selle tutvustavad valdade operatiivvolinikud operatiivgruppide vanematele valdade tingimusi ja eripärasid. Alates 15. märtsist k.a läheb operatiivkoosseis üle agentuuri tihendatud vastuvõtmisele selleks, et õppida tundma objektide käitumist, s.t meeleolu ja võimalikke ettevõetavaid meetmeid operatsiooni nurjamiseks.

Koondamispunktid luuakse linnade lähedale: Paide, Türi ja Järva-Jaani alev, selleks kasutatakse staadione või piiretega spordiväljakuid. Türi lähedal asuvasse koondamispunkti tuuakse perekonnad Särevere, Käru vallast; Paide koondamispunkti Paide, Väätsa, Koigi vallast; Järva-Jaani koondamispunkti Võhmuta, Väinjärve, Kareda vallast.

Riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonnast (põhitööst operatiivgrupi vanemat ei vabastata) määratakse koondamispunktide vanemateks:

Järva-Jaani alev – operatiivvolinik leitnant URB;

Paide linn – vanemoperatiivvolinik kapten [Kristofrid] NASSAR;

Türi linn – operatiivvolinik kapten [Aleksandr] NUŽNOV.

Operatiivgrupid saadetakse Paide linnast operatsiooni piirkonda transpordil, pärast seda liiguvad nad varjatult jalgsi. Perede väljasaatmist teostavaid operatiivgruppide ülemaid instrueerida rangelt Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi juhtnööride järgi, aga võttes arvesse ka kohalikke tingimusi.

Kinnivõetud perekondade dokumentide esmane vormistamine toimub kohapeal, aga lõplik vormistamine ešeloni vagunis

Objektide korterites, majapidamishoonetes teha läbiotsimine eesmärgiga avastada bandiite, relvi, punkreid, raadiojaamu. Peale selle teostada iga täiskasvanud perekonnaliikme isiklik läbiotsimine relva äravõtmise eesmärgil. Väljasaadetavate majades operatsiooni ajal kinni peetud kahtlane element suunata koos kinnipidamisaktiga riikliku julgeoleku ministeeriumi maakonnaosakonda isiku tuvastamiseks ja nende edasiseks kontrollimiseks.

Juhtida operatiivkooseisu erilist tähelepanu kõikvõimalikele operatsiooni nurjamisele suunatud ilmingute, relvastatud vastupanu osutamise, mässule üleskutsete jms otsustavale mahasurumisele eos. Relvastatud kallaletungi korral operatiivgrupile kasutada relvi ette hoiatamata. Keelata operatiivkoosseisul kasutada relvi väljasaadetavate perekondade laste ja naiste vastu, kui nad teevad katset põgeneda.

Selleks et hoida ära bandiitide võimalikud kallaletungid transpordile, organiseerida relvastatud gruppide autopatrullid teelõikudel, Roosna-Alliku, Tamsalu alevi metsades, Nõmmküla külas, Käru alevis ja Ambla alevis. Vastavalt otseste ülesannete täitmisest vabanemisele kasutatakse operatiivkoosseisu ja vägesid mahajäänud valdade abistamiseks operatsiooni läbiviimisel, koondamispunktide ja pealelaadimispunktide valve tugevdamiseks ja agentuuri vastuvõtmiseks, et koguda andmeid elanikkonna meeleolu ja käitumise kohta.

EESTI NSV RIIKLIKU

JULGEOLEKU MINISTEERIUMI

JÄRVA MAAKONNA JÄRVA

OSAKONNA ÜLEM MAJOR

(PAUL)

EESTI NSV RIIKLIKU

JULGEOLEKU

MINISTEERIUMI VOLINIK

MAAKONNAS MAJOR

(SOKOLOVSKI)

=================================================

33. Dokument II-75. Lõppkokkuvõte Järva maakonna kohta

Täiesti salajane

LÕPPKOKKUVÕTE

„PRIBOI“ käigus Järva maakonna territooriumilt

välja saadetud erikontingendi hulk seisuga 29. märts 1949. aastal

Indeks	Tähendus	Perekondi	Inimesi
	Väljasaadetud perekondade koguarv:
	a) kulakute perekondi	138	321+2=323
	b) illegaalselt elavate bandiitide ja natsionalistide perekondi	19+1=20
Esimene
	c) relvastatud kokkupõrgetes tapetud bandiitide perekondi	12+2=14
	d) süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondi	289+9=298
	e) legaliseeritud bandiitide perekondi	6+1= 7
	f) represseeritud bandiidi- abistajate perekondi	17+3=20
		481+16=497
	Väljasaadetud inimeste koguarvust:
Teine	a) mehi		247=247
	b) naisi		619+6=625
	c) lapsi	363+27=390
	Väljasaatmise eest põgenenud inimeste arv
	Kokku:		1262
Kolmas	a) väljasaatmisel	–
	b) konvoeerimisel	–
	c) pealelaadimisjaamades ja -punktides	–

29. III 49. /allkiri/

Andis edasi Sokolovski