Venemaal Nižni Novgorodi oblastis avatakse Stalini keskus

Venemaa kommunistliku partei Nižni Novgorodi oblasti osakonna liikmed panevad 8. mail aluse nende sõnul Venemaa suurimale Stalini keskusele, mis hakkab täitma Nõukogude Liidu diktaator Jossif Stalini muuseumi funktsiooni, teatas Vene kompartei kohalik osakond. Keskused miljonite inimeste õigusvastase vangistamise ja mõrvamise eest vastutava Stalini auks plaanitakse rajada üle Venemaa.

Partei häälekandjas tuuakse välja, et Stalini keskuse ehitus on osa Bori linna arendusplaanidest. 2020. aastal avati seal oblasti esimene Stalini mälestusmärk.

Venemaa kompartei Nižni Novgorodi oblastiosakonna sekretär Vladislav Jegorovi sõnul sümboliseerib Stalin „võitu, vennalike rahvaste sõprust, riigi jõudu ja suurust, mis tagas maailmale rahu ja hoidis ära Kolmanda maailmasõja puhkemise“.

Algatust toetas partei liider Gennadi Zjuganov.

Jegorovi sõnul on Stalini keskuse rajamine Nižni Novgorodi oblasti esimene samm sarnaste muuseumite avamisel kõikjal Venemaal. „See annab tugeva impulssi noore põlvkonna patriootilisele kasvatusele ja võitlusele ajaloo moonutamise ning ümberkirjutamise vastu,“ sõnas kohaliku kompartei juhtliige.

Hoone vundamenti pannakse ka ajakapsel kuupäevaga, mis tähistab 100 aasta möödumist Nõukogude Liidu võidust Natsi-Saksamaa üle.

Inimsusvastaste kuritegude toimepanija Jossif Stalinile pühendatud ekspositsioonid on juba avatud Moskvas, Volgogradis, Vladivostokis ja teistes Venemaa linnades.

Jossif Stalin (1878-1953) oli Nõukogude Liidu diktaator, kelle radikaalne ja inimvaenulik poliitika tõi kaasa ideoloogiliselt ajendatud massirepressioonid, milles kaotasid oma tervise, vabaduse või elu miljonid süütud inimesed. Jossif Stalin sõlmis Saksamaa diktaator Adolf Hitleriga 1939. aasta 23. augustil Hitleri-Stalini (tuntud ka Molotov-Ribbentropi pakti nime all) salajase kokkuleppe, mille tulemusel okupeeris NSV Liit 1940. aastal Balti riigid ning tungis kallale Soomele, Poolale ja Rumeeniale, okupeerides nende riikide territooriume. Saksamaa okupeeris salakokkuleppe alusel Poola läänealad ja sai tegutsemisvabaduse Lääne-Euroopas.

Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress mõistis oma 24. detsembri 1989 otsuses nr 979-1 hukka Hitleri-Stalini pakti salaprotokollid ning nimetas need allkirjastamise hetkest kehtetuks. Salasobingu on mõistnud hukka mitmed riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid.