Moldova

Kommunistlik diktatuur Moldovas

1940. aastal sundis Nõukogude Liit Hitleriga sõlmitud Molotov-Ribbentropi paktile tuginedes ja sõjalise sissetungiga ähvardades Rumeeniat loovutama endale Põhja-Bukoviinat ja Bessaraabiat. Need alad okupeeriti ning liideti Nõukogude Liiduga kui  Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, millega ühendati eelnevalt ka Moldaavia Autonoomse Sotsialistliku Vabariigi alad, kus kommunistlik terror oli valitsenud juba 1917. aasta revolutsioonist alates.

Bessaraabia okupeerimine tõi kaasa massilise terrori. 32 000 inimest arreteeriti ning saadeti Siberi vangilaagritesse, 8410 hukati või langes võitluses kommunistide vastu. Siberisse küüditati üle 90 000 inimese ning 1946-1947 hukkus 200 000 inimest kommunistlike võimude poolt kunstlikult esile kutsutud näljahädas. Siberisse saadetud või nälga surnud kohalike elanike asemele toodi Moldaaviasse elanikke NSV Liidu teistest piirkondadest.

Käivitus intensiivne venestuskampaania ning muulaste osakaal Moldaavias tõusis 35 protsendini. Raske surve alla sattus kultuurielu, kirik, ajaloo- ja kultuurimälestised. Ainuüksi kirikuid suleti Moldaavias kommunistide poolt üle 200. Kuigi Moldaavia kuulutas end 1991. aastal iseseisvaks, tõi see kaasa kodusõja Dnestri idakaldal enamuse saavutanud muulastega. See konflikt on tänapäevani lahendamata.