Kasahstan

Kommunistlik diktatuur Kasahstanis (1920-1991)

Kommunistliku Venemaa poliitika Kasahstanis oli jätkuks tsaari-Venemaa koloniaalpoliitikale, ületades seda siiski julmuse poolest. Rahvusliku liikumise mahasurumise ning Kasahstani Nõukogude Liiduga liitmise järel alustasid kommunistlikud võimukandjad Kasahstani identiteedi ja eripära likvideerimist.

1921-1922 kannatas kommunistlike võimude põllumajanduspoliitikast tuleneva näljahäda käes rohkem kui 2 miljonit inimest. Surma ning massilise põgenemise tulemusel vähenes Kasahstani elanikkond üle miljoni inimese võrra. Veelgi raskemalt mõjus põllumajanduse sundkollektiviseerimine, mille tulemusel küüditati, sunniti oma kodudest lahkuma või suri nälga 1,75 miljonit inimest ehk 52% elanikkonnast. Kollektiviseerimisega käis kaasas terror: 1929-1933 lasti troikade poolt maha vähemalt 3386 ja saadeti Siberi vangilaagritesse 13 151 inimest.

Järgmine terrorilaine tabas Kasahstani 1937-1938, olles sel korral suunatud rahvusliku haritlaskonna vastu. Siberisse saadetud elanikke asendasid kolonistid, tugevnes venestuspoliitika, mille tulemusel viidi tähestik üle kirillatsale. Kõigi nimetatud sammude tulemusel langes kasahhide osa kohalikus elanikkonnas 29%-le ja vene keel kuulutati kohalikuks ametlikuks keeleks. Kasahstani hävingule aitas kaasa ka hoolimatu keskkonnapoliitika, nagu kohaliku territooriumi kasutamine tuumakatsetusteks ning Araali mere hävitamine.