Kambodža

Kommunistlik diktatuur Kambodžas

Alates 9. – 13. sajandil Mekongi deltas valitsenud Angkori impeeriumist ja khmeeride monarhiast on Kambodža olnud võõrvõimude sissetungide ja konfliktide keskmes. Pool aastatuhandet   sisekonflikte  ja invasioone mitte ainult ei laastanud Kambodžat, vaid  valmistasid selle isoleeritud maa ette üheks 20. sajandi kohutavaimaks genotsiidiks.

1953. aastal iseseisvunud ja 1960ndate teisel poolel Teise Indo-Hiina sõtta ning kodusõtta sattunud riigis tuli 1975. aasta aprillis kolmeks aastaks ja kaheksaks kuus võimule punaste khmeeride režiim. Selle äärmusliku kommunistliku ideoloogiaga režiimi juhtkond, kes oli Prantsusmaal hariduse omandanud ning Hiina mauismist eeskuju võtnud,  alustas rassismist, etnilisest vaenust ja ksenofoobiast nõrgestatud Kambodžas kohutavaid repressioone. Uus režiim üritas luua linnadeta agraarset utoopiat ning jõuda kommunismi ilma vaheetappideta, mis tähendas sadade tuhandete linnaelanike sunniviisilist ümberasustamist maale ja põllumajanduse kollektiviseerimist. Sellega kaasnenud totalitaarne terror kasvas omakorda üle vähemusrahvuste, intelligentsi, usklike ja kõigi teiste genotsiidiks, kes näisid ajaloo radikaalseimale kommunistlikule revolutsioonile kahtlased.  Selle kuritegeliku plaani väidetav eesmärk oli algatada Kambodža ühiskonna radikaalne ideoloogiline muutumine. 

1975 - 1979 suri repressioonide ja nälja tagajärjel vähemalt 1,5 - 1,7, kuid on võimalik, et ka 2 - 2,5 miljonit inimest ehk 1/5 – 1/4 riigi hinnanguliselt 7,7 - 8- miljonilisest rahvastikust. Detsembris 1978 sundis Vietnami sekkumine ja invasioon punased khmeerid maapiirkondadesse, kus nad jätkasid terroristlikku partisanivõitlust kuni 1990ndateni, mil algas Kambodža ülesehitamine. 2006. aastal loodi pärast pikki ettevalmistusi, arutelusid ja vastuolusid tribunal, et mõista kohut inimsusevastaseid kuritegusid toime pannud elusolevate punakhmeeride üle.