Armeenia

Kommunistlik diktatuur Armeenias (1920-1991)

Rikka varakristliku ja keskaegse ajaloo ning kultuuriga Armeenia oli  19. sajandist jagatud Vene ja Türgi impeeriumi vahel. 20. sajandi alguses langesid rahvuslikust iseseisvusliikumisest ja vabadusvõitlusest innustunud armeenlased ohvriterohkete Osmanite impeeriumi repressioonide ohvriks. Varasemad väiksemad pogrommid kulmineerusid kogu Türgi aladel 1915. aastal ulatuslikeks massilisteks küüditamisteks ja armeenlaste hävitamiseks ning genotsiidiks, mille käigus suri või tapeti aastaks 1923 600 000 - 1,5 miljonit inimest.

Iseseisev Armeenia eksisteeris 1918 – 1921, kuid liideti pärast Punaarmee ja Türgi rünnakuid Taga-Kaukaasia Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigina NSV Liiduga. Sõjaaegsetele kuritegudele järgnenud bolševike poliitiliste repressioonide ja süstemaatilise terrori esimene laine algas Armeenias 1921 ning kestis  1930. aastani, mil algas põllumajanduse kollektiviseerimine ning jaht kulakutele ja 'rahvavaenlastele'. Armeenia Rahvusliku Julgeoleku Ministeeriumi arhiivi materjalide kohaselt represseeriti Armeenias 1930 – 1938 14 904 inimest, kellest lasti Suure terrori lõpuks 1938. aastal maha 4 639 inimest. 1920ndatel alanud kirikuvarade rekvireerimine jätkus kirikuliikmete vastaste repressioonide, tagakiusamise ja hävitamisega 1938. aastal. 

Sellele järgnes 300 – 500 000 armeenlase mobiliseerimine II maailmasõja lahingutesse, kellest ligi pooled tagasi ei pöördunud. Aastal 1936 alanud 25 000 armeenlase deporteerimine Kesk-Aasiasse jätkus 1944. aasta suvel ja 1948 – 49, mil küüditamiste ohvriks langes kokku üle 200 000 armeenlase, kellest paljud hukkusid. Täpset armeenlastest kommunismiohvrite arvu on arhiiviandmete vähesuse ja armeenlaste diasporaa tõttu raske kindlaks määrata, kuid kokku represseeriti 1917-1953 sadu tuhandeid armeenlasi.

Pärast iseseisvumist 1991. aastal jätkus Armeenia ja Aserbaidžaani vaheline verine territoriaalkonflikt 1920ndate alguses stalinistlike ümberkorralduste käigus jaotatud, põhiliselt kristlastest armeenlastega asustatud Mägi-Karabahhi haldamise üle. 71 aastat kestnud kommunistliku pärandi negatiivsed mõjud ühiskonnale ja majandusele mõjutavad siiani kunagise eduka Lõuna –Kaukaasia riigi käekäiku.