Uudis

Vene kohtunik nimetas Nõukogude Liitu ebaseaduslikult loodud riigiks ja peab vajalikuks kahjud hüvitada

communistcrimes.org, 05. Märts 2020

Venemaa konstitutsioonikohtu kohtunik Konstantin Aranovski nimetas oma eriarvamuses Nõukogude Liitu „ebaseaduslikult loodud riigiks“. Tema hinnangul on kaasaegne Vene riik loodud mitte kui NSV Liidu järglane, vaid tema „asemele ja vastu“. Samas on kohtunik veendunud, et Venemaa peab NSV Liidu tekitatud kahjud hüvitama, ent mitte selle riigi õigusjärglasena, vaid tuginedes põhimõttele, et „õiglust võib taastada mitte üksnes tulenevalt süüst, vaid ka lihtsalt õiguse nimel, uskudes tõesse, ning positiivsest vastutustundest ja armulikkusest.“.

aranovski
Konstantin Aranovski​​. Foto: Ria Novosti.

 

Venemaa riiklikule järjepidevusele peavoolust lahkneva õigusliku hinnangu andnud kohtunik väljendas oma seisukohta konstitutsioonikohtu otsuses detsembris 2019 (pdf. – alates lk 29). Otsusega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevateks föderaalsete ning Moskva linna õigusaktide normid, mis ei taga Nõukogude võimu poolt represseeritud ja hiljem rehabiliteeritud isikute lastele, kes ise langesid repressiooniohvriks, õiguse olla registreeritud elupinnavajajate järjekorda seoses sellega, et Nõukogude võim võttis perekonnalt kodu ära.  

Kohtunik Aranovski vaidleb vastu seisukohale, et Vene Föderatsioon peab end NSV Liidu õigusjärglasena positsioneerima ja leiab, et riikluste omavaheline sidumine ei ole õigustatud isegi tinglikus õiguslikus tähenduses.

„See ei ole võimalik juba sellepärast, et tema (Nõukogude Liidu – toim.) süü seoses repressioonide ja teiste andeksandmatute kuritöödega, alustades Asutava Kogu (1918. aasta jaanuaris bolševike poolt jõuga laiali aetud rahva poolt valitud kogu - toim.) seadusliku võimu kukutamisest, on hoomamatu ja sõna otseses mõttes väljakannatamatu. Parandamatu katastroof rahvaste ja miljonite inimeste saatustes koos mõõtmatute kaotuste ja röövitud tulevikuga kujutab endast kahju, mis ei ole kokkuloetav ega korvatav (...). Sellise süükoormaga riiklusel puudub õigus ja võime seaduslikult eksisteerida, ta solvab endaga õiglust, vabadust ja inimlikkust. Selle koorma all on varisenud kokku Kommuunide-Nõukogude võim, nii et praegu teda ei saa ei jätkata ega taaselustada muudmoodi kui valides tema poole ja leppides tema heastamatu süüga.“.

Arvamuses on välja toodud ajalooliselt oluline Vene Föderatsiooni konstitutsioonikohtu määrus nr 9-П 30. novembrist 1992, kus seisab, et „riigis on pika aja jooksul võimutsenud kommunistlike funktsionääride kitsa grupi piiramatu ja vägivallale toetunud režiim.“.

Kohtuniku hinnangul on lubamatu pidada ebaseaduslikult moodustatud parteilis-riiklikke võimumoodustisi Vene Föderatsiooni põhiseadusliku korra õiguslikeks eelkäijaiks.

„Vene riiklust pole tarvis idealiseerida, ent pole ka alust seda totalitaarse režiimi õigusjärglusega siduda.  Samamoodi ei tohi Venemaad siduda talupoegade- ja ettevõtlusvastaste repressioonide, GULAGi ja Suure terroriga, mil parteilis-nõukogude võimud tapsid poolteist aastat rahuaja tingimustes igapäevaselt 1500 omaenda kodanikku, justkui tegu oleks sõdiva vaenlase armeega.“.

Kohtuniku arvates tuleb kaasaegset Vene riiklust näha Nõukogude Liidu poliitilise režiimi asendaja ja tema vastu loodud korrana, mille ülesandeks on „edaspidi tõkestada juba eos ambitsioonikas vägivaldne seadusetus koos inimeste vabaduse ja väärikuse teotamisega.”

Viidatud on ka Saksa Liitvabariigi seadusandja seisukohale, kes on konstateerinud „õigusvastase Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei režiimi kuritegusid“, välja on toodud ka Tšehhi, kus kehtib 9. juulil 1993 vastu võetud „Akt kommunistliku režiimi ebaseaduslikkusest“. Siinkohal tuleb lisada, et sarnaseid õiguslikke ja poliitilisi hinnanguid on andud ka mitmed teised kommunustliku terrori all elanud ja sellest vabanenud rahvaste esindajad. 2002. aastal kuulutas Eesti parlament Nõukogude Liidu kommunistlikku režiimi ja seda vägivaldselt teostanud organid kuritegelikeks.

Rahvusvahelise kogemuse taustal ütleb konstitutsioonikohtu kohtunik Konstantin Aranovski, et „sellised konstateeringud ja otsused tulevad mõnikord kõhklustega, mis on igati mõistetav, kuid oleks kummaline, kui Venemaa määratleks end põhimõtteliselt teistmoodi.“

Kohtuniku arvamus on põhjustanud Venemaal diskussiooni. Repressioonide uurimisega tegeleva ühingu „Memorial“ nõukogu liikme Oleg Orlovi sõnul ei ole pärast demokraatlikku revolutsiooni 1991. aastal, mil  hakati uut Venemaad üles ehitama, astutud hädavajalikku sammu. „Nimelt, tunnistada selgelt ja otsekoheselt, et Venemaa ütleb lahti NSV Liidust kui terroristlikust, totalitaarsest ja kuritegelikust riigist. On väga kurb, et midagi pole tehtud. Sellest tulenevad mitmed Venemaal täna teravnenud probleemid. Lisaks peab Venemaa tunnistama mitte süüd, vaid vastutust NSV Liidu poliitiliste kuritegude eest.“