Peruu

Kommunistlik terror Peruus

Hispaania koloniaalvõimu alt 1820. aastatel iseseisvunud Peruu poliitiline ajalugu on vaatamata perioodilistele stabiilsetele arengutele kuni tänase päevani olnud heitlik ja vastuoluline. Sisetülide, kodusõdade, revolutsioonide ning poliitiliste konfliktide all kannatanud maa ühe viimase ning verisema episoodina on kurikuulsaks saanud Peruu kommunistide tegevus. 1920ndatest 1980ndateni kestnud riigipöörded ning autoritaarsete ja sõjaväeliste diktatuuride vaheldumised tipnesid 1980. aastal tsiviilvalitsuse kehtestamisega, millele järgnes äärmuslike kommunistide, guevaralaste ja mauistide omavahelisest ideoloogilisest võitlusest välja kasvanud valitsusevastane sissisõda. Seda üliõpilasliikumisest välja kasvanud terroristlikku tegevust juhtis Peruu sisepoliitikat tänini mõjutav mauistlik Sendero Luminoso (Hiilgav Tee). 1980ndatest kuni oma allakäiguni 1990ndate keskel kasutas Sendero oma poliitiliste eesmärkide elluviimiseks sissisõda, terrorismi, kuritegelike organisatsioonidega koostööd ja  vaenu õhutamist.

Sendero Luminoso kõrvaldas 1980ndate algusest oma süstemaatlistes rünnakutes maaomanikke, ettevõtlike inimesi, intellektuaale, korrakaitsjaid, suurima võimupartei, vasaktsentristliku Ameerika Rahvarevolutsiooni Liidu (Alianza Popular Revolucionaria Americana – APRA) võimuesindajaid, pani toime terroriakte, mida ainuüksi 1984. aastal registreeriti umbes 2600. Rahvakommuunide loomiseks asus Sendero hävitama ka riigi rajatud asutusi ja infrastruktuure. Mauistide repressioonide ja vägivalla alla langesid ka kümned tuhanded Amazonase indiaanlased. 1980ndate keskpaigast asus Sendero tegema koostööd narkodiileritega ja hakkas poliitilistele vastastele looma sunnitöölaagreid. 

Lisaks valitsusvägede vastuterrorile hukkus võimuvõitluses klassikaliste marksistide tupacamaru'dega  (Túpac Amaru Revolutsiooniline Liikumine - Movimiento Revolucionario Túpac Amaru (MRTA)) tuhandeid tsiviilisikuid või partisane. 1990ndate alguseks oli Hiilgava Tee mässuliste, väiksema Túpac Amaru Revolutsioonilise Liikumise ning valitsusvägede tegevuse tõttu  surma saanud hinnanguliselt 69-70 000 inimest, kellest u 25- 30 000 hukkusid otseselt Sendero Luminoso tegevuse tõttu. 1980ndate terrorilaine tõttu jäi orvuks umbes 50 000 last. MRTA käest lüüa saanud ja armee rünnakutest nõrgestatud Sendero Luminoso hakkas 1992. aastal oma positsiooni kaotama, kuid veel 1996 - 97 hoidis Túpac Amaru Limas pantvangis Jaapani saatkonda. 

2002. aastal alustas Peruus tööd Tõe- ja Lepituskomisjon, mis uurib valitsuse ja Sendero Luminoso vahelist konflikti. 2006. aastal kuulutas president A. C. Toledo Manrique Sendero Luminoso intensiivistunud tegevuse tõttu Peruu kuues piirkonnas välja eriolukorra.